Thursday, June 18, 2015

Jää-äärega iseseisvuspäev




Eilses lõunasöögilauas räägiti midagi salapärasest sürpraisist, kes pidi täna lõunaks kohale jõudma. Paluti hommikupoolikul eriti nobedad olla, et siis ühiselt õigel ajal sürpraisi vastuvõtuks üles rivistuda.

Me esimese hooga arvasime, et tuleb selline väiksemat sorti leinaseisak, sest Kokk – ja see on tõesti suure tähega Kokk – läheb minema.

Igatahes hakkas lõuna paiku sebimine peale. Keegi lohistas grilli kuskile ja keegi tassis klaase kuskile. Üks poiss ongi siin vist klaasitassijana tööl – no nii uimast selli pole kaua näinud! Selle ajaga, kui meie saame voodid tehtud - vanad linad maha, uued tekikotid-värgid peale -, saab tema tubades olevad joogiklaasid korrus allapoole viidud ja uued asemele toodud.

ja siis tuli esimene sürprais – vähemalt meie jaoks! Till-till-till sõitis õuele jäätiseauto!!! Nagu mingis vanaaegses väljamaa muinasjutus! Ja kõik valisid ja ostsid ja... Jäätiseauto hakkabki meil külas käima! Igal teisel kolmapäeval!!!

Grillipidu, see peasürprais, oli grillirahvas eestlaste jaoks natuke lahjavõitu, ehkki teised olid elevil. Hot-dogi vorstikesed ja hot-dogi saiakesed aeti grillis kuumaks ja kogu lõbu. Tore aga oli see, et saime peo põhjuse teada – polegi peiepidu, on hoopis Islandi iseseisvuspäev! Aastal 1944 said nemad taanlaste alt tulema ja lõppes nende 700-aastane orjapõlv. Seetõttu oli täiesti ok, et Taanist pärit tüdrukule, kes toimetab mõned kilomeetrid eemal asuvas külalistemajas, saadeti appi just meid Kailiga :)



Päike säras ja säras – ta särab siin kaua! Otsustasime oma ihu ja hinge eest hoolt kanda ning Islandi iseseisvuspäeva jää-äärega tähistada. Sest Islandi vaatamisväärsuste top10-sse kuuluv Jökulsarlon asub meist kiviviske kaugusel (kui mitu korda visata) – ca 10 km.

Tegemist on Vatnajökuli liustiku ühe keele alla moodustunud laguuniga, kuhu liustiku küljest muudkui murduvad jääkamakad ja nii nad seal mere poole hulbivad. Ja need jääskulptuurid näevad ikka väga vahvad välja! Kui on aega, (meil oli), siis kuuleb aeg-ajalt kõmistamist – keegi kuskil läheb pooleks ja plartsatab vette - ning näeb, kuidas mõni jäämägi ennast vaikselt ümber pöörab.

Me pidime kohe laguuni lõpuni välja kõndima, et midagi nägemata ei jääks. Teine võimalus oleks olnud sõita amfiibautoga.

Laev see sõidab, laev see sõidab mööda maad...
Läti rahvalaul „Kukeke”
 
Ja siis me muudkui imetlesime ja imetlesime ja ... Palju õnne sulle, ilus Island!




No comments:

Post a Comment