Saime!

Akureyris, selles Islandi suuruselt teises (tegelikult neljandas) linnas, saime trahvi. 

Olime unustanud parkimiskella panna. Trahvi saime kohe kolm paberitäit. 

Siis me mitu päeva ei saanud. Ei saanud aru, kuhu nende paberitega minema peab. Mingeid pangaandmete moodi asju meie sealt ei leidnud. Lemme, tark tüdruk, teadis, et peab panka kohale minema. 

Siis kohe jälle saime. Saime trahvi pealt allahindlust!!! Selle eest, et me nii kiired (5 päeva oli möödas!) maksumaksjad oleme. 2750 muutus 1830-ks! Sa mõtle, milline kokkuhoid! Tuli isegi selline tunne, et tahaks veel trahvi ja siis püüaks veel kiiremini ära maksta, võib-olla isegi samal päeval – no siis peaks ikka väga odav olema! 

Siis saime terve rea eestlastega vahepeal kokku. Täitsa juhuslikult ja ise läksid Akureyris meie ees lahti postkontori uksed. Me olime just mõelnud kellegi käest küsida, kus on linnavalitsus, ja siis läksid need uksed lahti ja uste taga oli Kristiina. Kristiina jagas meile igasuguseid toredaid tarkusi ja näpunäiteid ja on meile mitut puhku tubliks tugiisikuks-telefonineiuks olnud.

Lemmega oli meil kokkulepe, aga Aigariga mitte. Merliga oli meil kokkulepe, aga Toomasega mitte. Aigar oli lihtsalt keset Reykjavikki ja Laura leidsime Lemme toast. Igaüks isemoodi põnev tegelane. Laura näiteks koob islandi kampsuneid.

Ükskord (aga see oli ikka väga ammu, oma 7 päeva tagasi), saime kolm korda kell üheksat. See oli siis, kui me alles Islandile saabumas olime ja ühe telefoni peal oli Eesti aeg ja teise peal Taani ja kolmana peal Fääri saarte aeg ja Kaili ei jõudnud ära imestada, et mitu korda ta ühe päeva jooksul kella kaheksast üheksani elama peab. Aga ta sai hakkama.

Ega me ainult saama peal väljas ei ole, me oleme ikka andnud ka. Täpselt sada Islandimaa hotelli-majutusasutust said endale meie CV-d. Meiliga. Enne seda olime saanud turismiinfost raamatu, kus need 100 majutusasutust kõik sees olid.  Lisaks oli paljudel hotellidel au saada meie CV-d meie endi käest ilusasti isiklikult üleantuna.

Saja meili peale saime 14 vastust ja peaaegu viis pakkumis. Aga kuna me ei teadnud, et me nii nõutud siin oleme, siis võtsime kohe esimesega ühendust ja lubasime ennast neile ära.

Niisiis: ME SAIME TÖÖD!

Gerdi külalistemajas. www.gerdi.is 

Asub see Oiroopa suurima liustiku Vatnajökuli külje all ja lisaks külalistele elavad siin veel lambaid ja hobused. Me ise oleme juba veendunud, et maailma parim variant – töökoht koos peavarju ja toitlustusega! EI mingeid lisasebimisi , et kos ma elä vai mis ma süü. Õhtul jalutasid meitel lambad akna all, seitel selja peal.

Täna oli esimene tööpäev. Kestis tervelt neli tundi ja selle aja sisse mahtusid nii hommiku- kui lõunasöök. See on tõesti üks tore koht!  

Lapimaale startisime 3. jaanuaril, Islandile 3. juunil. Meie esimene tööpäev Lapis oli 13. jaanuar, Islandil saime töödiili tehtud 13. juunil... 13 on üks eriti hea number! (eksole, Liis-Marii, Hannes ja Kert?!)