Aeg annab arutust.
"Annaks no arugi, arutust on niigi küllalt," jätkab repliiki filmi "Vello Salo. Igapäevaelu müstika." peategelane, kirjumast kirju elulooga 90+ sõdur, vaimulik ja 16 keelt kõnelev literaat. On ikka inimesi ilma pääl!
Aga aru, tundub, ei anta. Ainult arutust. Täpselt nii, nagu vana vahva rahvas lubab.
"Kontrolli ühendust, enne, kui rääkima hakkad." Netist näpatud.
Sõidab sõber liinibussis, kui äkitsi heliseb tema selja taga telefon.
"Ennustusliin kuuleb," ütleb selja taga mahe alt. "Nii... nii... nii... ma panen kohe kaardid välja, vaatame... nii... Teate, ärge muretsege - kõik saab korda! Võtab aega, aga saab korda! Ja-jaa, saab-saab!"
Sõber ei jõua veel segaseid tundeid selgemaks sortida, kui selja taga stardib uus lugulaul.
"Ennustusliin kuuleb," siristab naishääl. "Nii... nii... ma panen kohe kaardid välja, vaatame... nii... nii... Teate, ärge muretsege - kõik saab korda! Võtab aega, aga saab korda! Ja-jaa, saab-saab!"
Sõber hakkab... ei hakka, sest selja taga heliseb telefon.
"Ennustusliin kuuleb! Nii... nii... nii... ma panen kohe kaardid välja, vaatame... nii... nii... teate, ärge muretsege - kõik saab korda! Võtab aega, aga saab korda! Ja-jaa, saab-saab!"
"Tööle jõudes jagasin oma bussisõidu-emotsioone," seletab sõber edasi. "Korraga vaatan, et üks kolleeg vajub kuidagi näost ära. Mis värk?, küsin."
"Mul oli mõni aeg tagasi koer nii haige, et enam midagi ei osanud ette võtta," ütleb kolleeg. "Lehesabas oli mingi tervendaja number. Helistasin lõpuks sellele. "Ärge muretsege - võtab aega, aga saab korda," öeldi mulle torust..."
Aeg annab arutust...
"Me usume Sind, Andrus!" skandeerisime aastal 2011.
"Me usume Sind, Andreas!" hüüavad irvhambad aastal 2019. Sest verevennad Karel Tammjärv ja Andreas Veerpalu on otsustanud, et Eesti suusatamises on vaja verevahetust. Paraku müüs err oma ülekandebussi Selile maha...
Rahva reaktsioone arvestades said poisid hakkama korraliku verikäkiga: iga töllerdis on rõõmuga valmis ristilöömat korraldama. Kuid tippsport kõlgub nagunii lubatu-keelatu piiri peal ja lõpuks on poisid tuksi keeranud omaenda karjääri... Aga haugume! Liputame ümbrikupalgale saba, tõmbame naisele üle küüru, toome Lätist korraliku koguse lauluõli, äravalitud virutavad üksteisele lõuahaake kõige kõrgemal tasandil - ja siis maname ette vastsündinu süütalapse ilme ja oleme kõik kooris nii lõpmata puhtad ja ausad! Nojah, me ju olemegi koorilaulurahvas. Pealegi on sellel, kes kõvemini karjub, alati õigus!
"Esänd, lupa tsurgata!" on Haanjamaal läbi aegade lauldud. Lahke isand on läbi aegade lubanud kah. Kuid aeg, see, mis peaks aru pähe panema ja samal ajal ainult arutust anbab, on silmakirjanike poolt nii segi keeratud, et keegi ei tea enam, mis tõde ja mis õigus. Üks tundub kindel olema: Alaverevahetusest küll ei pääse.
Aeg annab arutust.
Teiselt poolt ei jõua ära imestada, et kassanäe, mõnele poole on siiski aru ka jagunud - no kuidas on võimalik, et 30pluss poisi sisse mahub palju tõde ja õigust, et pärast filmi vaatamist on tunne, et tuleb kohe järgmisele seansile pilet võtta, sest nii palju jäi veel nägemata?
On heameel presidendi peokõnest - tihe, pidulik ja argine korraga ning sulandub suurepäraselt kokku järgneva lavastusega.
On heameel lavastusest, mis ei ole nii kõrge kunst, et keegi millestki aru ei saa ja samas siiski niipalju kunst, et lubab igaühel märgata erinevaid detaile ning neid vastavalt oma sisekaemusele tõlgendada.
On heameel nutikusest, mis lubab dekoratsioonid peakülalistele pottidega laiali jagada.
On heameel nelja-aastasest, kes ülima uljusega laulab kombekasse kobides ja saapaid jalga sikutades sellest, kui ilus on Eesti lipp.
On heameel neljandikest, kes terve delegatsiooniga paluvadki asendusõpetajal nende kooli tööle jääda.
On rohkelt rõõmu kolmesest, kes emme kurjustavale küsimusele "Kas sa sööd või mängid?" vastab ausalt: "Mängin!" ning emme järgmisele, jääpurika-teemalisele manitsusele "Ei söö!" vastab sama ausalt: "Ma ei söö, ma lakun!"
On juhtunud väga palju südantsoojendavat.
Viimane kuu Eestimaal on minu jaoks olnud kui kiirendatud versioon Ameerika mägedest. Emotsioonid ja tunded laksatavad laest ja maksimumist miinusmärkide põhjakihtidesse. Kursuse-ja toakaaslase saatmisest Linnutee taha katsikuteni kelgumäel ning arvukate südamlike kohtumisteni Eestimaa erinevates soppides.
Niimoodi aktiivselt asjatades olen sagedasti sattunud autorooli ja seetõttu ka üsna raadioaktiivne olnud. Ja üha imestanud, et millal küll meie riigi nimeks "Ärapanijad" saab. Sest aeg muudkui jagab lahkel ja laial käel arutust.
Hitler rääkis omal ajal sakslastele, et kõiges on süüdi juudid. Et kui neid poleks, oleksid sakslased kohe palju õnnelikumad ja rikkamad ja ilusamad.
Nüüd räägime meie, et kõiges on süüdi pagulased ja geid. Et kui neid poleks, siis oleksime meie kohe palju rikkamad ja ilusamad ja õnnelikumad.
Nii hea on, kui keegi teine on süüdi! Siis saab süüdimatult valida ka. Valitud ja seatud teevad seepeale pühameeste näod pähe ja hakkavad kordamööda verist vahtu välja ajama ning "Umbluu! Umbluu!" hüüdma. Meie endi maksuraha eest palgatud bande võiks saada Nobeli preemia silmakirjanduses - terve mõistusega pole sellel poliitilisel pornograafial küll vähimatki seost. Ja ometi oleks OravRattas koalitsioon vähemasti nimegi poolest tore olnud!
Kuid kaklemine tundub meil vereringes olema. Kuulsin paar päeva tagasi autoroolis fakti, et Esimese Vabariigi ajal olla riigikoguja Tupits kellelegi ministrile kätega kallale läinud ja sellest tulnud meie kõnepruuki väljend "Tupitsat tegema", mille edasiarenduseks on "tuupi tegema"...
Mõnikord ma ei saa ikka üldse aru, millises riigis, millises Eestis ma elan. Minu suhtlusringi ei kuulu ühtegi idiooti - kus pagana urkas nad siis kõik kükitavad???
Igatahes kavatsen ma nüüd kuuks ajaks jalga lasta ja ma üldse ei imestaks, kui selle aja jooksul peale kõrgtasemelise kevadpori loopimise midagi muud juhtunud poleks. Sest valitsuse kokkupanekuga võib ka kolm kuud välja venitada, tegi õiguskantsler Allar Jõks meile eile "Ringvaates" selgeks...
Ilusat märtsi kõigile!
P.S. Tõlketriangel Islandil on lahenenud. Aitäh kõigile toetajatele ja pöidlahoidjatele!
Aeg annab arutust.
Teiselt poolt ei jõua ära imestada, et kassanäe, mõnele poole on siiski aru ka jagunud - no kuidas on võimalik, et 30pluss poisi sisse mahub palju tõde ja õigust, et pärast filmi vaatamist on tunne, et tuleb kohe järgmisele seansile pilet võtta, sest nii palju jäi veel nägemata?
On heameel presidendi peokõnest - tihe, pidulik ja argine korraga ning sulandub suurepäraselt kokku järgneva lavastusega.
On heameel lavastusest, mis ei ole nii kõrge kunst, et keegi millestki aru ei saa ja samas siiski niipalju kunst, et lubab igaühel märgata erinevaid detaile ning neid vastavalt oma sisekaemusele tõlgendada.
On heameel nutikusest, mis lubab dekoratsioonid peakülalistele pottidega laiali jagada.
On heameel nelja-aastasest, kes ülima uljusega laulab kombekasse kobides ja saapaid jalga sikutades sellest, kui ilus on Eesti lipp.
On heameel neljandikest, kes terve delegatsiooniga paluvadki asendusõpetajal nende kooli tööle jääda.
On rohkelt rõõmu kolmesest, kes emme kurjustavale küsimusele "Kas sa sööd või mängid?" vastab ausalt: "Mängin!" ning emme järgmisele, jääpurika-teemalisele manitsusele "Ei söö!" vastab sama ausalt: "Ma ei söö, ma lakun!"
On juhtunud väga palju südantsoojendavat.
Viimane kuu Eestimaal on minu jaoks olnud kui kiirendatud versioon Ameerika mägedest. Emotsioonid ja tunded laksatavad laest ja maksimumist miinusmärkide põhjakihtidesse. Kursuse-ja toakaaslase saatmisest Linnutee taha katsikuteni kelgumäel ning arvukate südamlike kohtumisteni Eestimaa erinevates soppides.
Niimoodi aktiivselt asjatades olen sagedasti sattunud autorooli ja seetõttu ka üsna raadioaktiivne olnud. Ja üha imestanud, et millal küll meie riigi nimeks "Ärapanijad" saab. Sest aeg muudkui jagab lahkel ja laial käel arutust.
Hitler rääkis omal ajal sakslastele, et kõiges on süüdi juudid. Et kui neid poleks, oleksid sakslased kohe palju õnnelikumad ja rikkamad ja ilusamad.
Nüüd räägime meie, et kõiges on süüdi pagulased ja geid. Et kui neid poleks, siis oleksime meie kohe palju rikkamad ja ilusamad ja õnnelikumad.
Nii hea on, kui keegi teine on süüdi! Siis saab süüdimatult valida ka. Valitud ja seatud teevad seepeale pühameeste näod pähe ja hakkavad kordamööda verist vahtu välja ajama ning "Umbluu! Umbluu!" hüüdma. Meie endi maksuraha eest palgatud bande võiks saada Nobeli preemia silmakirjanduses - terve mõistusega pole sellel poliitilisel pornograafial küll vähimatki seost. Ja ometi oleks OravRattas koalitsioon vähemasti nimegi poolest tore olnud!
Kuid kaklemine tundub meil vereringes olema. Kuulsin paar päeva tagasi autoroolis fakti, et Esimese Vabariigi ajal olla riigikoguja Tupits kellelegi ministrile kätega kallale läinud ja sellest tulnud meie kõnepruuki väljend "Tupitsat tegema", mille edasiarenduseks on "tuupi tegema"...
Mõnikord ma ei saa ikka üldse aru, millises riigis, millises Eestis ma elan. Minu suhtlusringi ei kuulu ühtegi idiooti - kus pagana urkas nad siis kõik kükitavad???
Igatahes kavatsen ma nüüd kuuks ajaks jalga lasta ja ma üldse ei imestaks, kui selle aja jooksul peale kõrgtasemelise kevadpori loopimise midagi muud juhtunud poleks. Sest valitsuse kokkupanekuga võib ka kolm kuud välja venitada, tegi õiguskantsler Allar Jõks meile eile "Ringvaates" selgeks...
Ilusat märtsi kõigile!
P.S. Tõlketriangel Islandil on lahenenud. Aitäh kõigile toetajatele ja pöidlahoidjatele!
No comments:
Post a Comment