Sunday, March 3, 2024

Maroko miks I

 Miks Maroko?
Aga miks ka mitte? 

Sellist pilti ma Marokolt igatahes ei oodanud...
Aga miks ka mitte? 

Meie 9-päevase reisi marsruut.
Aeg: veebruari lõpp 2024.
Osalejad: Ali-Baba ja kaks naist. Nii arvasid kõik kohalikud ja olgu siis päälegi. 


Marokomaalaste elupaikade miks

Minnakse ju ikka selleks, et näha, kus ja kuidas teised elavad. Marokolased on ehituskunstis kenakesti mugavad - võtavad midagi maast, mätsivad sellest tellise näoga klotsi ja siis ehitavadki maja valmis. Mistõttu on kõik nende külad ja majad alloleva maapinnaga ühte värvi. Ja kohati täiesti nähtamatud.  











Nomaadid muidugi mingi telliseplätsimisega tegeleda ei viitsi. 






Üsna tüüpiline elamu on kasbah, ühe perekonna või suguvõsa kindluselamu, mille müüride vahel leidsid varju nii inimesed kui loomad igasuguste väliste ohtude eest - liiga kuum, liiga külm, röövlid... Mõned sellistest on tänaseks majutusasutusteks ümber kujundatud. Meie näiteks ööbisine allolevas kasbahis Sahara kõrbe serval.  


Läbisegi nii tänased elamud kui mahajäetud majad-kasbahid.


Mingi eriline suhe on lõunamaa rahvastel väravatega. Aserbaidžaan näiteks oli ka tühja koha peal väravaid täis. Siin sama lugu. 




Kohe-kohe tuleb kevad allolevale maastvõetud-maastleitud külale külla. 


Veel mõned külanäited






Palmide taga on küla - juhuks, kui te ei märganud...



Thursday, February 29, 2024

Võru Matkaklubi

 ... alust toimendamist nii umbõs viis aastakümmend tagasi. Ja joba olligi üts iistvedäjit, Tolga Väino, raamatuga maha saanu! Tuu uhkõ sündmuse auss tull tubli paar-kolm tosinat inemist neläpäävä õdaku kell kuus kokko. Õkvatäpselt nii, nigu viiskümmend vai nelikümmend vai kolmkümmend aastakka tagasi. Et neläpäävä kell kuus. 
Matkaklubil ruumõ inämp ei olõ, a õnnõs om üle tii Siku Alari nimeline pubi Õllõ 17.  Ja pubin om piäaigu vill parõmb kokko saia...


Padari Ivari oll vahtsõ raamadu "Tuva päevik 1976" jo läbi lugeda jõudnu ja kitsõ tuud kõigile. Juttu om sääl sõs Tartu Ülikooli geoloogia osakunna III kursusõ tudengite praktika- ekspeditsioonist. Ja ku Ivari nakas autori käest täpsustuisi küsümä, et mis ja mille, tull vällä ka ekspeditsiooni põhjus: tull tuvastada, et Tuvan ei olõ vaskõ.  Vähämbält tuu kotta pääl ei olõ. 

Aga nigu iks, kisk säändsite kokkosaamiste man põnõvide juhtumiste meenutamisõs. Et näutuses määne oll varustus. Ivari oll eski neli säläkotti kotust üten toonu, mille pääle kokkutulnu kõik ütel häälel huilgama naksiva. Selle et kes no Jermakki es mäletänü! Ja kohal oll ka noid, kes mäletivä noid muhkõ, midä tuu säläkoti alumiiiniumraami käest sait, ku suusamatkal ümbre sattõt.

Abalakovi säläkotist ma esi olõ päsnü, tuu oll viil innembä, ilma raamilda rihmuga paun nigu maakerä matkajal sälän. A vüü kotsile ollõv tuud kah iks saanu joba köütä. 
Viil varatsõmp variant ollõv olnu' "soldatskii vesmešok" - soldani asju kotikõnõ. Ja viil oll Ivaril üten kotikõnõ, mille kotsile tä ütel, et sjoo um timä hindä ristitü "barmat". 

Tuu pääle tulliva kõigil kõrraga miilde säändse sõna nigu bahilli', torpa', sturma' (kõik nuu asja umbli ma vähämbält esi hindäle valmis), vatiteki-magamiskoti' ja määne õnn oll tuu, ku katsakümnendate lõpun koskilt langevarjurõivas vällä ilmu...

Viiskümmend aastakka tagasi ollõv matkajalanõuss olnu kirsa. Ku täämbä pruuvnu kedägi säändse jalavarjuga kattõ kilomeetritki kõndma panda, saanu kõndja kimmäle presidendi auraha vapruse iist ja tuu, kes sundja rollin oll, tuu pantu kimmäle kinnimajja.

Terä siist, tõnõ säält.
Kas sa tiiät sõna "bitš" tähendüst? Toole tiidmisele lisas, mis sul om, või ma nüüd tõsõ manu pakku: "bõvšii intelligentnõi tšelovek" ehk vang või jalust är asumisele saadetu. Vinne keelega tull muidki lugusid - piä kõigilõ tutva "a patšemu u vas v sovetskom pasporte s nemetskimi bukvami napisano?"; vestlus miilitsaga: "A sto u vas tam v sumke? - Nu što: polotentse i kružka i..." -  "Kakaja igruška?"; jne.

Mõni mälet postilinnukiga lindü Siberin, kos katõlt poolt tull lennukiussi kinni hoita ja perän olliva käe nigu läbi raputedü süldi'. 
Mõni mälet, kuimuudu pümmen koskile varju ala telgikatõ laotedi, sääl pääl maati üü är ja hummugu es saa telgiktõt inämb kätte - põrmandu pääl oll olnu väske värv ja katõ nüüt sinnä' kinni kuiunu.
Mõni mälet, kuimuudu suuskõga telki pidi minema, selle, et suusasideme olliva är jäätünü.
Mõni mälet, et "laiv tulõ sjoo nätäl".
Mõni mälet varbaküüdsi teipmist isoleerpailaga. 

Ütesõnaga, vanast oll iks kah elo peris põnnõv :)!
Aitjuma kokkokutsjile!





Wednesday, January 17, 2024

Miks ma olen streigi poolt?


Hästi lühidalt:
1) Kõik parteid (peale EKRE) lubasid enne valimisi tõsta õpetajate palka. See sai kirja isegi koalitsioonilepingusse. Ja kui on kokku lepitud, siis nii kõrgetelt institutsioonidelt nagu seda on riigikogu ja valitsus, ootaksin mina ka kokkuepetest kinnipidamist.

2) Minu meelest peaksid koolides tõõtama ka õpilaste emade-isadega ühevanused inimesed, mitte ainult vanaemad-vanaisad. Jumala abiga on leiutatud juuksevärv, muidu võiks kõik Eestimaa koolid ümber nimetada vanadekodudeks "Hõbedane juus". Oleks sama õiglane nagu Haigekassa nimetamine Tervisekassaks. 

Mina olen ikka loodus- ja kultuuririkkuse poolt ja toetan väljasuremisohus liikide kaitset. Eesti õpetaja on väljasuremisohus. Talle tuleks rajada rahustava linnulauluga rohekoridore ja varsti tuleb teda hakata ka üle tee aitama. Midagi poe teha, iga on selline...

Aastast aastasse kuuleme PISA testi suurepärastest tulemustest ja sellest, kuidas Eesti õpilased on maailma tipus. Kas see tõesti ei vääri isegi mitte keskmist palka? Või ongi Eesti uus Nokia hävitada kõik, mis on üle keskmise hea? Aasta Arstilt 2022 võtame kodu, Aasta Kooli 2023 paneme kinni...

*   *  *

Riigil on rasked ajad, praegu küll ei sobi streikida... See on sama jabur väide, nagu "praegu küll ei sobi surra". Millal siis oleks õige aeg? Ei ole paremaid, halvemaid aegu...

Saage aru, raha ei ole! - Ei saa aru. 

Järgmisest aastast tahetakse käima panna rong Tartust Riiga. Iseenesest ju tore, aga maksma läheb see meie maksumaksjatele,  vähemalt 2 miljonit aastas doteeringut.  Lätlased on viis aastat lunimas käinud, et nemad võiksid ise sõita, aga meie ei luba. Miks me tahame ilmtingimata ise maksta 2 miljonit, kui meil raha ei ole?

Pärnusse rajasime lennujaama, 20 miljonit, nüüd maksame lennujaamale tegevustoetust - iga reisija kohta umbes 300 eurot. 

Estonian Air - ups, et tulnud välja. Lisaks lennufirma doteeringutele (neid miljoneid ei viitsi kokku otsima hakatagi) said igakuiselt palka nõukogu liikmed.  Nordica - ups, ei tulnud välja. Lisaks doteeringutele  (neid miljoneid ei viitsi kokku otsima hakatagi) said igakuiselt palka nõukogu liikmed. Ja ups-ups, eriti peen on asjaolu, et Nordicat päästma palgati 200 000 eurose kuupalga eest  James Hogan ja James Rigney, Itaalia rahvusliku lennufirma Alitalia ja Abu Dhabi lennufirma Etihad pankrotti ajajad.
Mille eest need nõukogud palka said? No lihtsalt küsin... Ja et palun kas me võiksime oma kooli direktoriks mõne sarimõrvari saada? 

Paldiskis on vette visatud ca 60 miljonit eurot maksumaksja raha.

Kliimaministeeriumi maja hinnapakkumused olid 54 ja 62 miljoni euro vahel.

PRIA ametnikud ei saa oma töödega hakkama, kuid selle eest saavad nad kamba peale 600 000 jõulupreemiat. 

No kuidas meil siis raha ei ole? On ju! Miljonite kaupa on! 

Vahet pole, kas ajad on head või rasked - kui me võrdleme suhet keskmisesse palka, ei tõusnud õpetajate palk ka majanduskasvu aastatel. 

Õpetajad saavad isegi head palka. Kõik on suhteline. Miks siis ei tule noored inimesed selle hea palga peale? Tallinna Ühisgümnaasiumi ajalooõpetaja, poliitik Indrek Tarand (ka klubist "Hõbedane juus" muidugi) võrdles „Vikerraadios“ tööd riigiametis ja koolis: „Töötasin välisministeeriumis, kus tegelesin täieliku jampsiga, aga ikka oli palk kaks korda suurem kui õpetajana spagaate tehes!“
Üks tuttav õpetaja, kes kümmekond aastat tagasi põllumajanduse suurettevõttesse tööle läks, ütles: "Ma ei lähe eladeski kooli tagasi! Palk on suurusjärguna sama, aga kõik tööväline aeg on minu enda oma! Mul on olemas oma aeg!"

Õpetaja Maarja Valk kirjutab FB-s:

Näide otse elust. Ühe Tartu linna õpetaja palgalipikule laekus sel kuul 1476 eurot - see on Tartus makstav õpetaja miinimumpalk pluss mõned lisatasud. Kui nüüd arvutada see raha orienteeruvalt töötundideks, siis: kui keskmiselt on kuus 22 tööpäeva, siis 1476 : 22 = 67 eurot tööpäeva eest. Kuna õpetaja tööpäev peaks olema 7 tundi, siis teeb see 9,5 eurot töötunni eest. Kui õpetaja teeb ületööd (nagu paljud teevad) ja see on näiteks 45 tundi, siis tema töötunni hinnaks kujuneb 7,3 eurot. Kui mõni õpetaja on koolile eriti pühendunud ja töötab samade rahanumbrite eest nt 55 tundi nädalas - no seda ma ei julge arvutadagi.

Sellel Tartu linna õpetajal on kaks magistrikraadi. Iga aastaga suureneb Eestimaa koolides kvalifitseerimata õpetajate arv.

Ma olen ka koolis töötanud... Kui sa oled koolis töötanud rohkem kui kümme aastat tagasi, siis ära parem võrdle. Vene ajal või üheksakümnendatel töötanud õpetaja ja tänase õpetaja töö erinevad üksteisest nagu mustvalge vene televiisor Apple nutitelefonist.

PISA tulemused olid head küll, aga õpilased on meil õnnetud...
Õnnetuid on alati olnud, neid on igal pool ja nad ei kao ka - kuid nende proportsioon on Eestis võrreldes teiste maailma riikidega tagasihoidlik.

Muidugi on PISA tulemused head, kui õpilastele antakse nii palju koduseid töid... Õpilaste kodutööde mahuga oleme teiste riikidega võrreldes pigem skaala tagumises, tagasihoidlikumas otsas. Kuid võimalik, et üha suuremal osal õpilastest läheb tunni aeg keskendumisraskuste tõttu lihtsalt tühja ning just selle tõttu tuleb neil kodus kulutada ääretult palju aega koolitöödele.

Ja tõesti, ma ei viitsi hakata kirja panema seda loetelu, mis õpetajatöö juurde kuulub peale selle jäämäe nähtava osa, milleks on nn klassi ees seismine.

Ja kui sa ikka veel oled veendunud, et õpetajate nõudmised ei ole põhjendatatud, siis - ka Sinul on võimalus osa saada sellest unistuste tööst! Igal kevadel ja sügisel otsitakse koolidesse sadu õpetajaid...

*   *   *

VÄLJAVÕTTED VALIMISPROGRAMMIDEST

REF
...  tõusevad õpetajate palgad, sest nende kätes on Eesti tulevik.

SDE
Hoiame Eesti hariduse maailmatasemel. Kõigi lastega tegelevate õpetajate ja spetsialistide palgad peavad olema konkurentsivõimelised. Tagame õpetajate miinimumpalga, mis on vähemalt 130% eelneva aasta keskmisest palgast, ning hoiame teiste lastega tegelevate töötajate palgakasvu õpetajata palkadega samas tempos. Väärtustame õpetajaametit, loome õpetaja arengut motiveeriva karjäärimudeli ja vähendame õpetajate töökoormust. Loome tingimused kaasava hariduse paindlikuks rakendamiseks, maksame lasteaedade ja koolide tugispetsialistidele väärikat palka, et iga abi vajav laps saaks vajalikku tuge vanema rahakotist sõltumata.

Eesti 200
Investeerime alus- ja üld- ja kõrgharidusse igal aastal 250 miljonit eurot lisaraha. Selle eest kindlustame õpetajate palgatõusu, kindlustame kvaliteetse kõrghariduse, viime ellu ühtse Eesti kooli reformi ja tagame väga hea hariduse igas Eesti piirkonnas.Juba järgmisel aastal peab hea kooliõpetaja saama 3000 eurot palka, milleks suurendame koolide palgafondi mahtu.Loome haridustöötajate karjäärimudelid koos asjakohase koormusarvestuse ja palgamudeliga. Lahendame õpetajate järelkasvu probleemi.

Koalitsioonileping
  4.1.2. Võtame eesmärgiks tõsta nelja aastaga õpetajate palk 120%-le keskmisest palgast, sh suurendame diferentseerimisfondi osa.   
4.1.3.  ...  Pöörame eritähelepanu õpetajate järelkasvu probleemi lahendamisele.
https://www.sotsid.ee/wp-content/uploads/2023/04/Koalitsioonilepe-8.04.2023a.pdf

*   *   *
KESK
Riik peab väärtustama õpetajaid. Selleks..... pea­vad saama oma kvalifikatsioonile ja panusele vastavat väärilist palka.