Veebruar on ülisobiv kuu gurmaanitsemiseks. Esiteks seetõttu, et kirgliste maikuuööde pattude viljad on veebruariks kenasti küpseks saanud, teiseks võrgutab Maitsev Tartu, kolmandaks on kohale kapanud Kollane Siga, neljandaks sai õkva prõlla meie armas president ümber nimetatud - Zimbabwe ajaleht tegi selle täiesti tasuta ära, ei küsinud mingeid miljoneid - ja viiendaks on saabumas Eesti Vabriigi sünnipäevapidustused. Põhjusi jagub ja Veelvalajatel on käed tööd täis. Nagu ka nende sõpradel.
Kõige õudsem on muidugi see, kui ennast köögikaugeks nimetavad inimesed sulle täiesti ette hoiatamata sellise taiese taldrikule virutavad, et Gordon Ramsay kooleks kadedusest, Tareq Taylor teeks enesetapu ja Jamie Oliver muudaks orientatsiooni ning hakkaks harvesterijuhiks. Islandi taluköök võib-olla elaks situatsiooni üle, ikkagi karmides oludes karstunud viikingiveri, aga kindel ei või siin ilmas teadupärast milleski olla. See on tõeline löök ja mitte allapoole vöökohta, vaid täpselt keskele!
Ma tean küll, misasi on besee. Ma olen seda isegi kunagi teinud. Munavalgest, nagu kõik normaalsed inimesed. Mitte kikerhernestest. Kikerhernestest tegi meie leedulasest kokk Islandil imehead püreesuppi ja Emandkokk vorpis vegan-roogasid. Aga Eestimaal, palun väga, pakub sõber imehõrku säravvalget beseed ja kinnitab, et muna pole vaja, piisab kikerhernekonservi vedelikust! Ja et ühe konservi vedelikust saab nii palju vahtu, et võib terve tragunipolgu ära toitlustada! Kui ma seda beseemeistrit isiklikult ei tunneks ja tema ausameelsuses veendunud ei oleks, ma ei usuks.
Nüüd jääb veel vaid oodata, millal põldubadest šokolaadi ja šampinjonidest šampust tulema hakkab.
* * *
"Chez Andre," ütlesid Tartu turismiinfo tüdrukud.
Niimoodi me vanasse Volgasse sattusimegi. Ja Jumal nägi, et see oli hea.
"Meie sooviks on pakkuda midagi erilist ja uudset, mida te pole veel proovinud, aga eelkõige pakkuda teile unustamatut maitseelamust, " ütleb peakokk Andrus Vaht restorani kodulehel. Ta ütleb meile seda hiljem, siis, kui me oleme juba lahkunud, maitseelamusega lapiti löödud ja netis nuuskima hakanud, et mis koht see ikkagi siis nüüd oli. Koha peal räägib Andrus-Andre küll ka, jalutab vahepeal saalis ringi, vaatab külastajatele näkku ja lisab siin-seal roale oma käega kolm tilka viimast lihvi.
Kõigepealt oli salat. Salati kohal vardasseaetud krõbisev krabi. Kuldsel kausstaldrikul sadat sorti lehekesi. Lehekeste vahel valged vahuterad, suitsused kaerahelbed, värsked maasikad, kardemoni-kirsi-tomatikompott. Iga maitse eriline, igaüks pääseb löögile - kodulehel on täielik õigus: unustamatu maitseelamus.
Elu liigub edasi ikka tohutu kiirusega. Lapsepõlve lauakommetega pole varsti enam midagi peale hakata ja söögiriistadest ei saa samuti sotti.
Sellest, miks väljaväänatud lusikad hääd on, aitas aru saada magustoit. Minu elu parim kreembrülee muide! Coco Chanelli nimeline. Mulle meeldivad humoorikad inimesed, mis valdkonnas nad iganes ei toimetaks! Nime taustaks on siiski kookospähkel.
Kuid krussikeeratud lusikaid on mugav klaasi või pokaali vms serva külge riputada.
Milleks järgmisi riistu kasutada, sellest me aru ei saanudki. (Koht pole enam ka Chez Andre). Ettekandja hakkas meie arupäringu peale otsemaid viipekeelt valdama, aga kasu põlnd sest mitte kõige vähematki. Meile igatahes mitte. Jäi hoopis tunne, et ta ise ka ei tea, aga ülemused arvavad, et nii on peen.
Tavapäraste nugade-kahvlite asemel pakuti seekord kingsepa töökomplekti, millega tuli siis töötlema hakata allolevat komplekti:
Maitsev Tartu juhatas ka Lõunakeskuses asuvasse restorani FII. Fiis lubatakse - pigem suisa soovitatakse - kinnastega süüa...
... mis on iseenesest täitsa muhe mõte seaga täidetud kuuma koera käitlemiseks...
Koht nimega UmbRoht pakub eelroana riisipaberit. Parim paber, mida ma elus manustanud olen!
Pearoana merihunti elik kasskala hernetambi ja sidrunivahuga. Lihtsalt suurepärane!
Söögikohad on enda peale võtnud ka inimeste harimise tänuväärse töö. Nii teatas menüü ülaloleva pildi juurde, et taldrikule tuleb ka paksoi. Palun väga: see kolmas komponent pildil, mis ei ole hernes ega kala ja näeb välja nagu hiina kapsas ongi hiina kapsas ehk paksoi!
Lisaks resturaanidele leiab maamuna päält muidki toredusi, nagu näiteks maamunadega Mona Lisa...
...või selline kauaoodatud teenus (aitäh, Ülle, nii teavitamast kui pildi eest!)
...või siis lihtsalt kenasid kooslusi
"Ma olen mõelnud, et Vanajumal ikka hoiab seda väikest Eestimaad," ütles hiljuti üks sõber. "Sa mõtle, milline suvi meil oli, ja milline sügis, ja valged jõulud ja härmailmadega talv ja..."
Ma olen mõelnud, et see on tal üks ilus mõte.
Ilusat saabuvat vabariigi sünnipäeva meile kõigile! Valame veel!
EV 100 hakkab läbi saama. Nagu ka Läti 100 ja Island 100 ja...
Ma tean küll, misasi on besee. Ma olen seda isegi kunagi teinud. Munavalgest, nagu kõik normaalsed inimesed. Mitte kikerhernestest. Kikerhernestest tegi meie leedulasest kokk Islandil imehead püreesuppi ja Emandkokk vorpis vegan-roogasid. Aga Eestimaal, palun väga, pakub sõber imehõrku säravvalget beseed ja kinnitab, et muna pole vaja, piisab kikerhernekonservi vedelikust! Ja et ühe konservi vedelikust saab nii palju vahtu, et võib terve tragunipolgu ära toitlustada! Kui ma seda beseemeistrit isiklikult ei tunneks ja tema ausameelsuses veendunud ei oleks, ma ei usuks.
Nüüd jääb veel vaid oodata, millal põldubadest šokolaadi ja šampinjonidest šampust tulema hakkab.
* * *
"Chez Andre," ütlesid Tartu turismiinfo tüdrukud.
Niimoodi me vanasse Volgasse sattusimegi. Ja Jumal nägi, et see oli hea.
"Meie sooviks on pakkuda midagi erilist ja uudset, mida te pole veel proovinud, aga eelkõige pakkuda teile unustamatut maitseelamust, " ütleb peakokk Andrus Vaht restorani kodulehel. Ta ütleb meile seda hiljem, siis, kui me oleme juba lahkunud, maitseelamusega lapiti löödud ja netis nuuskima hakanud, et mis koht see ikkagi siis nüüd oli. Koha peal räägib Andrus-Andre küll ka, jalutab vahepeal saalis ringi, vaatab külastajatele näkku ja lisab siin-seal roale oma käega kolm tilka viimast lihvi.
Kõigepealt oli salat. Salati kohal vardasseaetud krõbisev krabi. Kuldsel kausstaldrikul sadat sorti lehekesi. Lehekeste vahel valged vahuterad, suitsused kaerahelbed, värsked maasikad, kardemoni-kirsi-tomatikompott. Iga maitse eriline, igaüks pääseb löögile - kodulehel on täielik õigus: unustamatu maitseelamus.
Milline serveering, ah?!
Elu liigub edasi ikka tohutu kiirusega. Lapsepõlve lauakommetega pole varsti enam midagi peale hakata ja söögiriistadest ei saa samuti sotti.
Sellest, miks väljaväänatud lusikad hääd on, aitas aru saada magustoit. Minu elu parim kreembrülee muide! Coco Chanelli nimeline. Mulle meeldivad humoorikad inimesed, mis valdkonnas nad iganes ei toimetaks! Nime taustaks on siiski kookospähkel.
Kuid krussikeeratud lusikaid on mugav klaasi või pokaali vms serva külge riputada.
Milleks järgmisi riistu kasutada, sellest me aru ei saanudki. (Koht pole enam ka Chez Andre). Ettekandja hakkas meie arupäringu peale otsemaid viipekeelt valdama, aga kasu põlnd sest mitte kõige vähematki. Meile igatahes mitte. Jäi hoopis tunne, et ta ise ka ei tea, aga ülemused arvavad, et nii on peen.
Tavapäraste nugade-kahvlite asemel pakuti seekord kingsepa töökomplekti, millega tuli siis töötlema hakata allolevat komplekti:
Maitsev Tartu juhatas ka Lõunakeskuses asuvasse restorani FII. Fiis lubatakse - pigem suisa soovitatakse - kinnastega süüa...
... mis on iseenesest täitsa muhe mõte seaga täidetud kuuma koera käitlemiseks...
Koht nimega UmbRoht pakub eelroana riisipaberit. Parim paber, mida ma elus manustanud olen!
Pearoana merihunti elik kasskala hernetambi ja sidrunivahuga. Lihtsalt suurepärane!
Söögikohad on enda peale võtnud ka inimeste harimise tänuväärse töö. Nii teatas menüü ülaloleva pildi juurde, et taldrikule tuleb ka paksoi. Palun väga: see kolmas komponent pildil, mis ei ole hernes ega kala ja näeb välja nagu hiina kapsas ongi hiina kapsas ehk paksoi!
Lisaks resturaanidele leiab maamuna päält muidki toredusi, nagu näiteks maamunadega Mona Lisa...
...või selline kauaoodatud teenus (aitäh, Ülle, nii teavitamast kui pildi eest!)
Rent a husband - abikaasade rent
...või siis lihtsalt kenasid kooslusi
Valaste joa juures on muide uus trepp!
Mõnel päeval on terve Eestimaa Navitrollat täis.
Mõni päev on jälle täiesti mustvalge.
Kohe tulevad kosmosemutid ka...
Igatahes on tore, et ka selliseid päevi talve sisse tehakse!
Ma olen mõelnud, et see on tal üks ilus mõte.
Ilusat saabuvat vabariigi sünnipäeva meile kõigile! Valame veel!
