Tsitaat on lehelt "meeldib.ee"
Ega linnainimene ei peagi talupojatarkuse kõrgvaliteedist aru saama. No mõni võib-olla mõnikord natuke mõikab, kasvõi takkajärgi.
Näiteks siis, kui ühe linna joogivesi on mingil seletamatul moel reoveega segamini läinud. Siis on täitsa hea, kui linnainimesel on linna taga maal mõni tuttav kaev. "Jumal tänatud," mõtleb siis linnainimene. Sellisel hetkel on maainimene tema jumal.
Ärme ahjudest praegu veel räägi.
Fridtjof Nansen, Norra teadlane ja polaaruurija olla vastanud küsimusele, miks ta ometigi ei ehita oma Põhja-Jäämerele-retke laeva metallist, vaid teeb selle puust (jutt käib Framist): "Inimene tikub ikka seda usaldama, mida ta teab ja tunneb." Ja tal oli õigus - metallkere oleksid jääpangad katki lõiganud, puit osutus sealsetes tingimustes tugevamaks. Oleks Nansen usaldanud tarku nõuandjaid-metallimehi, oleks see tema elu viimaseks reisiks jäänud.
Norrakatel tundubki talupojatarkust natuke rohkem olema kui teistel. (Noh ja raha ka muidugi.) Norra on kindlalt ära otsustanud, et riik peab vajadusel suuteline olema ennast ise ära toitma. Ja nad ei usu, et aknalaua-idude kasvatamine oleks piisav ja jätkusuutlik lahendus.
Selle plaaniga, et ennast peab suutma ära toita ja et elu peab olema igas Norramaa osas, on kõik norrakad ja parteid nõus. Juba aastakümneid. Ja see elu peab olema elamisväärne elu. Asja korraldamiseks on olemas niisugune vahva võimalus nagu regionaalpoliitika. Norra regionaalpoliitika alustala on maksud, õigemini maksude puudumine maal - kui asutad maal ettevõtte, ei pea sa tööandjana üldse makse maksma. Ka tulumaks on maal väiksem. Elektrist tuleb maksta vaid osa ja sedagi käibemaksuta.
Ka see on osa riigikaitsest. Et sul oleks süüa ja et sul oleks maa igas otsas "omad kutid", kelle peale sa võid kindel olla. Muide, ka lõunaeestlaste peale võib kindel olla, vaatamata sellele, mida linnainimesed arvavad. Kaitseväe peastaabi ülem, kindralmajor Veiko-Vello Palm 09.05 kuupäeva TV 3 saates "Laser":
"Me kindlasti ei saa öelda, et igaüks, kes on Nursipalu laienemise vastu, on automaatselt eesti sõjalise riigikaitse vastu, Eesti kaitseväe vastu, Eesti riigi vastu või on kremlimeelne. Kagu-Eesti inimeste toetus sõjalisele riigikaitsele on tegelikult ülikõrge. Kui me vaatame Võru maakonda, siis siin kuulub võrreldes teiste Eestimaa kohtadega palju rohkem inimesi elanikkonnast Kaitseliitu, nii et inimesed siin saavad aru, et see on meie kõigi julgeolek kokku."
Talupojatarkuse kvaliteedist saadakse sageli aru alles takkajärgi. Nii, nagu linnainimeste omastki -Juhan Tuldava, minu õppejõud Tartu Ülikoolis, rahvusvahelise tuntusega keeleteadlane ja kateedri juhataja, oli - nagu aastaid hiljem välja tuli - tulihingeline nõukogude spioon. (Jeerum, ma ju peaegu et imetlesin teda ja tema soliidsust!) Juhuks, kui Sul on see info kahe silma-kõrva vahele jäänud, siis Ekspressi artikkel "kõige alatumast ja julmemast spioonist" on siin.
Jaak Kangilaski, samuti õppejõud, kelle panust Eesti kunstilukku hinnatakse oi-kui-kõrgelt, on eilse "Pealtnägija" andmetel topeltagent.
Eesti Kirjanike Liit oli ainus loomeliit, kelle liikmed osalesid 25. märtsil 1949 Harjumaal küüditamises. (Juhan Smuul, Debora Vaarandi,...) - Ekspressi artikkel on siin.
Elu ei ole mustvalge. Isegi telekad ei ole juba ammu enam.
Lõunaeestlased ei ole reeturid.
Ja tsibihärbläne ja majjaj ommava periselt kah olõman!
