Kroonide mäng II (kunstlik värk)

Maailma sündida on lihtne, kuid siin elada kunst.

Äripäev kirjutab, et ameeriklaste lemmikõllest Corona Extrast on saanud samuti viiruse ohver - müüginumbrid vähenevad drastiliselt, otsingumootoritesse toksitakse järjest rohkem  "corona õlle viirus" (!!!) ja asjale pole abiks tulnud ka reklaam, millega uusi maitseõllesid reklaamitakse - eri värvi purkide kohal olev tekst "Varsti kohal!" on tänases situatsioonis omandanud hoopis uue tähenduse.

Meil on siis nüüd uue viiruspiiranguna kahendsüsteem kasutusel. Maksimaalselt kahekaupa tohib õues liikuda ja kaks meetrit peab võõrastega pikivahet pidama. 

Vähemalt päike on kõik need viimased päevad ausalt oma tööd teinud. Looduslik tasakaal olukorras, kus väga paljud ei saa enam tööd teha? Kodukontorid on kohati kohatud lahendused, eriti kui seal mitu maimikut, kainikut, mürsikut ja/või  karantiineidžerit ringi sebib.  Minu tibulinnukesed värvisid sel ajal köögipõranda meega üle, kui emme teises toas skaibikoosolekut pidas...

Tõmban stressipüksid jalga ja vastan päikese kutsele jaatavalt. 

Veider on linnas liikuda - päike loob sooja ja helge meeleolu, kuid inimtühjad tänavad tekitavad tunde, nagu osaleksid mingis mailmalõpu õudusfilmis. Autosid küll vurab, kuid omil jalul liikujaid nägin pooleteise tunni pääle ehk kümmekond. 

Koer tuleb vastu, ei tereta,

kaugelt lööb silmad maha.

Ära nüüd teelt teda peleta,

tal on isegi paha

kolme jala peal karata

keset lagu ja saasta.

Mis võib koer sinna parata!

On lihtsalt selline aasta.

                       (Joel Sang)

Kunstküünte ja -ripsmete hankimine pole kunst, iluteenindajad tohivad edasi toimetada (kuigi ma ei saa aru, mis vahe on antud kontekstis hambaarstil ja kosmeetikul), kuid minul on plaanis suuremaid plaane võtta. Kunstipäraseid.

Kunst võiks vabalt olla Nissi toode, kuid tegelikult on täiega Võru oma. Võru kuulsaim kinnisvaramaaler on otse loomulikult  Navitrolla.

"Kahe haru vahel". Võru bussijaama lähedal. 

Niipea, kui keegi ütleb "Võru bussijaam", tuleb mul alati meelde lugu võrukeelsest bussijuhist ja kirjakeelsest reisijast: "Üks pilet, palun!" - "Kohe?" - "Kohe jah!" (Juhuks, kui keegi aru ei saanud: võrukeelne küsimus "Kohe?" tähendab "Kuhu?")

Aastal 2013 pakkus Võru linnavalitsus korteriühistutele välja võimaluse, et kui maja saab soojustatud, kingib linn majale omalt poolt Navitrolla maali. Alustuseks Navitrolla, hiljem oli plaanis teisigi kunstnikke kaasata.

Vilja 20

Kahju, et selle plaaniga neljast majast võimuvahetuse tõttu kaugemale ei jõutud. Sest Soomes, Espoos, 5500 elanikuga Karakallio elurajoonis (kus ka kortermajad alates 60ndatest aastatest) on nüüd idee kaaperdatud ja projekti Karakallio Creative abil alustati aastal 2019 analoogilise majaseinte-vabaõhugalerii loomist, mis peaks Soome taas uue nurga alt maailmakaardile viima. Sest Soome kunstnike teada pole niisugust asja maailmas varem tehtud. Võru lasi võimaluse käest :(

Navitrolla kunstnikunimi on kummardus oma esivanematele - tema ema on pärit Navi, isa Trolla külast. Navi küla on Võru eeslinn ja Trolla Haanja oma. Navitrolla enda kahest pojast üks olla kah kunsti, kuid teine IT poole kaldu. 

Navitrolla on teinud kujunduse Tallinki parvlaevale Galaxy, tema tööd ehivad Tartu Lõunakeskust ja Jaagumäe toidukeskusi Võrus, T-särke, tasse ja voodipesusid... Ta on elanud Pariisis, Londonis, Lissabonis ja Berliinis...

"Tulge meie parki!" (Luha 13), esimesena valminud maaling.

Värske vanaisa staatusesse astunud nooruslik Navitrolla ei ole kunsti õppinud rohkem kui kolm aastat Viive Kuksi käe all. Kuid ta on õppinud geoloogiat. Võib-olla seepärast on tema maalidel lisaks pilvedele, seentele ja kaekirjakutele sageli ka  kivid?

Navitrolla 3D, Nöörimaa kauplus Võrus

Sõlekese lasteaia lapsed olla kogu maalimisperioodi arutanud, kas tuleb lehm või kaelkirjak. 

Navitrolla: "Kõige suurem mõte, mida ma vaatajatele edastada tahan, on see, et maalides olen ma õnnelik ja selle läbi olen ma muutnud maailma ühe inimese võrra õnnelikumaks."

Enam paremini ei saa öelda ega elada. 

Heiki Trolla ei teinud neid suuri majaseinamaalinguid üksi. Suures osas pani tema värvid pintslisse hoopiski Võru teine kuulus kinnisvaramaaler,  graffiti- ja tänavakunstnik Sänk. 

Sänk, kodanikunimega Danil Taro,  on veidi üle 30 aasta noor mees, kes käeharjutuseks kasutas pikka betoonseina autobaasi taga. 

Võru oma Berliini müür ja tänavakunstnike treeningbaas endise autobaasi taga. 

Tänaseks täiesti ametlikult tänavakunsti ja seinamaalingutega tegelev multitalent Sänk on oma andepanka esitlemas jõudnud käia juba Soomes-Rootsis-Norras, Lätis, Prantsusmaal ja Mehhikos ning  Iiri- ja Venemaal. Tema ampluaasse kuuluvad nii loodusteemalised maalingud kui 3D-stiilis graffiti. Võru Keskraamatukogu hoone noortekeskuse-poolsele nurgal on Sänki graffiti, mõtlik gorilla ja suur kosmos - noorte meelest sümboliseerivat need kõige paremini algust ja muutusi... (sellest sümboolikast arusaamiseks pole mina kahjuks piisavalt noor - aga mul on hulgaliselt muid häid omadusi :D ). 

Samuti on Sänk majaelanike palvel oma käed külge pannud  Kreutzwaldi ja Koidula tn nurgale:

Tundub, et Sänkil on värvid läbi...

... või siis on ta inspireeritud looduse enda poolt...

Katariina ja Kreutzwaldi nurgal asuv, kaua aega kolemaja-staatuses seisnud Tamula maja on lõpuks ometi ilusmajaks saanud. 1881 avati siin 14 numbritoaga hotell Alexander, mille tõmbenumber oli ka linnarahvale tunnitariifi alusel väljaüüritav vannituba. Nõukogude ajal sai hotelli restoranist söökla nr 1, mida rahvas siiski Tamula sööklaks kutsus. 1992 jäi hoone tühjalt seisma, lagunema ja põlema, 2017 alustati taastamistöödega, tänaseks on see 6 korteriga korterelamu. 

Sõna otseses mõttes tänavakunst :)

"Mis sa seletad," pahandanud kunagi poetrepile tukkumajäänud traktorist teda äratama tulnud miilitsaga. "Vaata ise, on ju kirjas "maga siin!""

Võru Magaziin

Teema "Kunstizaalis, kunstizaalis..." jätkub peale pausi. Midagi pole teha, päike kutsub!

Aga mul on veel üks uudis teile, sõbrad. Kui see kroonide mäng meil ükskord läbi saab, siis võib Võrru tulla võru keelt kuulama. Iga päev kell 11 võib Keskväljakul kuulda mõnd võrukest - kuulsat või vähemkuulsat (sh Navitrollat) - võru keeles rääkimas, mida tema oma linnast arvab. Nii umbes juuni keskpaigast on plaan alustada - loodetavasti on selleks ajaks mäng läbi...

Kroonide mäng I

Kroonide mängu (corona, ladina k) ajal, mil kogu maailmas eeldatakse kõigilt absoluutset kuulmist - sõnakuulmist - olen mina oma iseloomu arvestades eriti kuulekalt kodus passinud. Esiteks seetõttu, et armas taevas varustas mind täpselt enne ülemaailmset koroonat  remonditöödega. Sest kui nooremas eas kinnisvara ei soeta, jääb pension üürikeseks (imeline leid netist; oh, kuidas ma tahaks ise selle autor olla!) ja teiseks seetõttu, et pole ju kuskile minna - kellelegi külla ei julge ennast pakkuda ja muud meelelahutused on  ka kõik lukku pandud, luku võti katki murtud jne. 

Aga siis ütles päike: "Tule! Tule!" ja no mina olen ju nii kerge saak, kui kuskile kutsutakse... Pealegi paistis linn inimtühi ja ma ei olnud kaua aega Võrus jalgsi tiirutanud. 

Jalgsi näeb hoopis teistsuguseid asju kui autoga liikudes. 

Näiteks seda, kuidas võrukad on läbi aegade avaldanud solidaasrsust saarlastele. Kange rahvas mõlemal pool, nagu näha ka käesolevas kroonide mängus: hetkel juhivad küll saarlased, kuid võrukad on auväärsel teisel kohal.

Võru. Lihtsalt Võru. 

Tegelikult pole see võru nii lihtne võru midagi, see võib olla ka piinaratas või vokiratas või...

Kukke meil kirikutornis ei ole. 

Kukk on meil Kapsamäel. Kuked sobivadki kapsaste vahele paremini kui kirikusse!

Tere, kevad! :)

Kirik keskväljaku ääres on pühendatud Katariinale.

Katariina on Võru tingimustes nii tähtis nimi, et seda kuuldes-kohates tuleks kohe kniksu-kraapsu teha. 

Kiriku-Katariina oli ilus ja arukas tüdruk Aleksandriast (3.-4. saj), kes olevat avalikult vaielnud 50 paganliku filosoofiga, nonde filosoofilised väited kõik pihuks ning põrmuks teinud ning kõik viiskümmend tarka ristiusku pööranud. Rooma keisrile ei meeldinud selline lugu sugugi ja ta lasi neiu piinarattale tõmmata. Piinaratta uueks nimeks sai nüüd katariinaratas ja hiljem, neiu pühakukskuulutamise järel, Püha Katariina sümbol. Mistõttu veel hiljem sai Katariinast igasuguste rattameeste - ketrajate, kääriteritajate, tõllasseppade ja möldrite kaitsepühak. Piinaratas ise moondus aegade jooksul vokirattaks. 

Kuid tegelikult ei õnnestunudki keisril Katariinat rattale tõmmata - stoorisse sekkusid taevased väed ja ratas lagunes. (Me ei räägi siin Jüri Rattast!)

Kohvik "Taevas" Katariina alleel. Alle-Katariina on üks teine Katariina, nimelt Katariina Teine. Katariina alleel asub kuulus Katariina kohvik, milles pakutakse imehead kamatorti. Kuid ka Taevas tehakse häid asju - näiteks suitsupardisalatit - mmm! (Kui om taivan tettü, sõs om Made in Taiwan! - sõber Neeme kommentaar). 

Keiser ei saanud muidugi alustatut pooleli jätta ja Katariinal raiuti pea maha. Legendi järgi olevat Katariina kehast kehast vere asemel piima voolanud.

Võrus voolab ka piima - Nopri talu peremees toob kõigile soovijatele koju kätte. Muide, kui te pole juhtunud proovima Nopri "Vanaema hapupiima", siis parandage see viga ruttu -  ongi päriselt kohe selline, nagu vanasti maal vanaema juures!

Aga me jäime tegelikult Katariinaga pooleli. Inglid kandnud piimast tühjaksjooksnud keha Siinai mäele, kohta, kus Mooses kord põlevat põõsast nägi. Hiljem rajati sellele kohale klooster, otse loomulikult Katariina nime kandev. Klooster on olemas tänini ja on turistidele avatud. 

Tänu sellelesamale Aleksandria Katariinale on meil olemas kadripäev. Ja ärge palun kadripäeval rohkem enam kedrake, see on keelatud. 

Jalgsi näeb hoopis teistsuguseid asju kui autoga liikudes. 

Muidugi olin ma neid apelsine Koreli oja ääres varem ka näinud, isegi autoaknast ja eriti pimedas, sest oranžilt säravad pallikesed lihtsalt püüavad pilku, 

aga seda, et Koreli oja äärde nüüd ka magama võib käia, seda ma ei olnud autoaknast näinud. Võib-olla ma ilmaasjata jaman selle korteri remondiga? Kõrvalasuval "sadamasillal" - ujuvplatvormil -  saaks ka hügieeniprotseduurid läbi viia...

Kui sa oled võrukas ja sa ei ole mõne samasuguse ime läbi nagu mina sattunud uude Paju parki, siis mine ja võimle see häbiplekk oma kehalt maha, sest lisaks erinevatele mängualadele (sealhulgas petanque) ka parkuuriplatsile on seal ka välifitnessnurgake (peenema nimega virgestusala) - saab jalgu liputada ja keha väänata jne. Mina võimlesin endal kohe kõik lihased valusaks. Ok, tegelikult siiski pooled. 

Soovitusega võimlema minna jäin nüüd küll vist hiljaks - just praegu tuli teade, et Võru kavatsetakse samamoodi lukku keerata nagu Saaremaa ja mänguplatsid ja spordiväljakud on keelatud kõigile teistele peale patrullide....

Aga muidu on Paju park üks igavesti uhke värk meil jälle. Kelgumäega talveks ja rea liumägedega suveks, lisaks õuesõppeplatsid ja mis kõik veel. Paju park on ta seepärast, et mullu septembris, linnarahva talgupäeval, istutati parki 132 puud ja 2200 põõsast, sealhulgas 39 erinevat pajusorti. 

Õuesõppeplats. Taustaks Kagukeskuse kaasik.

Ja noh, Võru on ju selline väike linnake, et kui kogemata kõndides mõttesse vajuma satud, jõuad igal juhul suitsusauna ja UNESCOsse välja...

Aga mul on veel üks uudis teile, sõbrad. Kui see kroonide mäng meil ükskord läbi saab, siis võib Võrru tulla võru keelt kuulama. Iga päev kell 11 võib Keskväljakul kuulda mõnd võrukest - kuulsat või vähemkuulsat - võru keeles rääkimas, mida tema oma linnast arvab. Nii umbes juuni keskpaigast on plaan alustada - loodetavasti on selleks ajaks mäng läbi...

i