... alust toimendamist nii umbõs viis aastakümmend tagasi. Ja joba olligi üts iistvedäjit, Tolga Väino, raamatuga maha saanu! Tuu uhkõ sündmuse auss tull tubli paar-kolm tosinat inemist neläpäävä õdaku kell kuus kokko. Õkvatäpselt nii, nigu viiskümmend vai nelikümmend vai kolmkümmend aastakka tagasi. Et neläpäävä kell kuus.
Matkaklubil ruumõ inämp ei olõ, a õnnõs om üle tii Siku Alari nimeline pubi Õllõ 17. Ja pubin om piäaigu vill parõmb kokko saia...
Padari Ivari oll vahtsõ raamadu "Tuva päevik 1976" jo läbi lugeda jõudnu ja kitsõ tuud kõigile. Juttu om sääl sõs Tartu Ülikooli geoloogia osakunna III kursusõ tudengite praktika- ekspeditsioonist. Ja ku Ivari nakas autori käest täpsustuisi küsümä, et mis ja mille, tull vällä ka ekspeditsiooni põhjus: tull tuvastada, et Tuvan ei olõ vaskõ. Vähämbält tuu kotta pääl ei olõ.
Aga nigu iks, kisk säändsite kokkosaamiste man põnõvide juhtumiste meenutamisõs. Et näutuses määne oll varustus. Ivari oll eski neli säläkotti kotust üten toonu, mille pääle kokkutulnu kõik ütel häälel huilgama naksiva. Selle et kes no Jermakki es mäletänü! Ja kohal oll ka noid, kes mäletivä noid muhkõ, midä tuu säläkoti alumiiiniumraami käest sait, ku suusamatkal ümbre sattõt.
Abalakovi säläkotist ma esi olõ päsnü, tuu oll viil innembä, ilma raamilda rihmuga paun nigu maakerä matkajal sälän. A vüü kotsile ollõv tuud kah iks saanu joba köütä.
Viil varatsõmp variant ollõv olnu' "soldatskii vesmešok" - soldani asju kotikõnõ. Ja viil oll Ivaril üten kotikõnõ, mille kotsile tä ütel, et sjoo um timä hindä ristitü "barmat".
Tuu pääle tulliva kõigil kõrraga miilde säändse sõna nigu bahilli', torpa', sturma' (kõik nuu asja umbli ma vähämbält esi hindäle valmis), vatiteki-magamiskoti' ja määne õnn oll tuu, ku katsakümnendate lõpun koskilt langevarjurõivas vällä ilmu...
Viiskümmend aastakka tagasi ollõv matkajalanõuss olnu kirsa. Ku täämbä pruuvnu kedägi säändse jalavarjuga kattõ kilomeetritki kõndma panda, saanu kõndja kimmäle presidendi auraha vapruse iist ja tuu, kes sundja rollin oll, tuu pantu kimmäle kinnimajja.
Terä siist, tõnõ säält.
Kas sa tiiät sõna "bitš" tähendüst? Toole tiidmisele lisas, mis sul om, või ma nüüd tõsõ manu pakku: "bõvšii intelligentnõi tšelovek" ehk vang või jalust är asumisele saadetu. Vinne keelega tull muidki lugusid - piä kõigilõ tutva "a patšemu u vas v sovetskom pasporte s nemetskimi bukvami napisano?"; vestlus miilitsaga: "A sto u vas tam v sumke? - Nu što: polotentse i kružka i..." - "Kakaja igruška?"; jne.
Mõni mälet postilinnukiga lindü Siberin, kos katõlt poolt tull lennukiussi kinni hoita ja perän olliva käe nigu läbi raputedü süldi'.
Mõni mälet, kuimuudu pümmen koskile varju ala telgikatõ laotedi, sääl pääl maati üü är ja hummugu es saa telgiktõt inämb kätte - põrmandu pääl oll olnu väske värv ja katõ nüüt sinnä' kinni kuiunu.
Mõni mälet, kuimuudu suuskõga telki pidi minema, selle, et suusasideme olliva är jäätünü.
Mõni mälet, et "laiv tulõ sjoo nätäl".
Mõni mälet varbaküüdsi teipmist isoleerpailaga.
Ütesõnaga, vanast oll iks kah elo peris põnnõv :)!
Aitjuma kokkokutsjile!
