Kultuurisõbra pusle

Kui trip on reis, siis tripper on reisija (netitarkus). Allpool rida tripperi märkmeid läinud nädalavahetusest.

"Talv on teel," teatas teeveeresilt. Küll mulle meeldivad sellised kahemõttelisused!

Talv on veel.

Imelised purikakardinad Jägalas.

Ligi 8 m kõrgune ja 50 m laiune Jägala on Eesti kõige laiem looduslik juga. 

Mina pole kindlasti see inimene, kelle talv külmaks jätab. Eriti kui pakkumisel on sellised filigraansed meistriteosed, olgu nad loodud looduse või inimese poolt!

Jää, lume, liiva ja tulega mängiv lätlane Karlis Ile on jääskulptuuritsemises mitmekordne maailmameister. Tallinnas Rahvusraamatukogu taga asuvasse Tuvi parki valminud linnud-loomad on lisaks ülipeenele töötlusele ka väikese vahva vimkaga - jänesel kapsapea kõhus, pingviinil kalad...

Käbid "seespidiseks tarvitamiseks"

*   *   *

Inimene õpib, kuni elab. Selgus, et Urvaste on ca 40 inimesega küla Rae vallas Harjumaal.

*   *   *

"Sinimustvalge lagi, puitpitsiga altar ja mälestsumärk esimesele eestikeelsele piiblile - peame kinni!"

Pidasime. 

Sellise lae sai Jüri kirik endale 1930-1940 aastate vahel. 

Legend algab nagu paljudel teistel kirikutel: ehitamine ei edenenud. Mis päeval tehtud, see öösel maha lõhutud. Katsutud kõiksugu abinõusid, ei miskit. Kuni ehitusmeistrile unenäos teada antud: vaja kolm Jüri kinni püüda ja altari kohta sisse müürida! Kui nii, siis nii - kaks Jüri-nimelist saadud kohe ehitustööliste hulgast, kolmas võetud mõisapõllult adra tagant kinni. Mehed müüritud elusast peast altari kohale ja näe imet, müürid jäänudki pidama! Veel läinud sajandil võetud nende luukered müüri seest välja, tühjad asemed olla praegugi näha...

Ei tihanud kontrollima minna, pühapäevane jutlus ikkagi.

*    *   *

Koroonaajastusse hädavajalik teadmine KUMUst, näituselt "Egiptuse hiilgus. Niiluse oru kunst."

Hinge surmajärgne kohtumõistmine toimus Osirise ja 42 jumala ees. Ühele kaalukausile asetati inimese süda, teisele õiglusejumalanna Maati sümbol udusulg. Pattudeta süda pidi alati udusulest kergem olema. Õigeksmõistetu sai teispoolsusesse, süüdimõistetu hinge sõi ära koletis. Õpetussõnad selle kohta, kuidas kohtus käituda ja mida öelda, on kirjas Surnuteraamatus:

"Ole tervitatud suur Jumal, kohtumõistja! Tulin Su ette, Jumal, et sa võiksid otsustada nii, et ma saaksin näha su ilu, sest ma tean sind ja su nime ja ma tean neljakümne kahe jumala nime, kes on sinuga koos siin surnutekohtus. Ma räägin sulle vaid tõtt, olen sinu pärast kõik valed endast eemale tõrjunud. Ma pole petnud mitte kedagi. Ma pole oma ärikaaslasi vaesusesse viinud. ma olen pattudest puhas, puhas, puhas!"

Jäi meelde? Ei? Õpi veel!

*   *   *

Kumu. "Kas konflikt või kohandumine?"

80-ndatel, kui Lõuna-Eestis ikka veel lina kasvatati, teinud Rõuge kandi noored mehed autodele loosungid "Esimene lina riigile!"
Niisuguse ühenduslingi klõpsis lahti  allolev maal. 

Vilja riigile, Viktor Karrus, õli 1953. Kumu. 

Kaugujumise start? Kes sellise mõtte peale sai üldse tulla? Kaugujumine? Nõukogude Liidus? Soome lahel? Rand näeb idavirumaalik välja... Õnnelikult nõukogudemaalt põgeneda soovijad? Igaühel piirivalvur kõrval? Või tõepoolest siiski mingi võistlus? Kõrval on toetaja? Kõigil ühesugused? Ei usu, sellised tuhmid värvid? Pigem ikka hinges minemaihkajad? Aga aastaarv... 

"Kaugujumise start", Peeter Mudist, 1978, õli

Miks Nõukogude väed ületasid Tšehhoslovakkia piiri? Sest sõprus sotsialismimaade vahel ei tunne piire...

*   *   *

- Kas sa tead, mis oli Mozarti eesnimi?

Wolfgang Amadeus.

- Tegelikult Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus. 

Kõlab nagu Kiire ristsed... 

- Jep. Kusjuures Kolumbus Krisostomus on ka väga vinge nimi - colombo on itaalia keeles 'tuvi' ja Krisostomuse nime laenas Luts IV sajandil elanud Konstantinoopoli piiskopilt, keda tunti kui head kõnemeest ja kutsuti Chrysostomuseks, st kreeka keeles 'kuldsuu'. Seega - Tuvike Kuldsuu!

*   *   *

Näitus Body World tõi kõigepealt meelde ammused formaliinilõhnased loengud-seminarid ülikooli anatoomikumis. Aga aeg on vahepeal liikuda lipanud ja keski sakslane von Hagens välja mõelnud - siiski juba 70ndatel - plastineerimise meetodi. Mis väga lihtsustatult tähendab, et kehavedelikest kuivatatud laibad lastakse silikooni täis. Natuke keerulisemalt seletades läheb ühe plastineeritu valmistamiseks siiski kuid - näiteks vahepeal peab laip -25 kraadi juures 4-5 nädalat atsetoonilahuses pikutama...  Tulemuseks on visuaalselt ilus, loomuliku värvi ja kujuga lõhnatu eksponaat.  Niisiis on näitusel tegemist "päris inimestega".

Günter von Hagens pole vahepeal maganud ja on oma leiutise kenaks äriks keeranud. Miks ka mitte, eksole. Internet meil ju on ja miks siis mitte müüa seal ka laipu! Kui varasemalt olid kaubast huvitatud vaid meditsiini- ja õppeasutused, siis nüüd on igaühel see võimaluus. Pea saab kätte ca 22 000  euroga, torso  ca 56 000 ja terve inemise ca 70 000 euroga - juhuks, kui te tahate endale kuskile kaminanurka mõnda elusat skulptuuri sättida...

Teine võimalus Güntheri ärisse panustada on talle oma surmajärgne keha kinkida - nii teeb igal aastal ca 1000 inimest. 

"Ei ole tark mõõta elu ajaperioodides, sest võib-olla kujunevad just need kuud, mis meil on veel elada jäänud, kogu elu kõige tähtsamateks." (Lev Tolstoi)

"Mees peab vanaks jääma ja kaua elama, et näha, kui lühike on elu." (Arthur Schopenhauer)

500 ml energiajooki sisaldab umbes 10-12 ja Coca-Cola ca 21 teelusikatäit suhkrut. 

*   *   *

Mul on üks väike mure. Ma ei tea, kas mu kõhurasv on hea või halb. Hea kõhurasv pidi kaitsma koroona eest... sama artikkel väidab, et kagu-Aasias on seda head kõhurasva rohkem... Teisest küljest, ma elan Kagu-Eestis ja koroonasse pole veel jäänud...

*   *   * 

"Pangalaen" Draamateatris - kui sa ei taha end liigkõrge kunstiga ära nikastada, kuid päris lamedat ka ei taha, kui sa tahad tõeliselt mõnusaid näitlejatöid, tahad teemat, mis sunnib kaasa mõtlema ja hoiab pinge üleval, ja kui sa tahad, et natuke võiks siiski nalja ka saada, siis on "Pangalaen" just sulle. Ainult kaks meest - pankur (Hendrik Toompere) ja klient (Priit Võigemast) - ja kas ta siis saab selle laenu - 3000 eurot -  või ei... 

*   *   *

Nädalavahetuse suurüllataja tiitli saab aga Anija mõis!

Kui kõigest ülejäänust oli olemas umbkaudne ettekujutus, et millega tegu, siis Anija mõis hüppas ühel internetilehel lihtsalt ette ja lahti ja leht kuulutas, et "saad lummatud lihtsuse võlust, tunnetad aja tasast kulgemist, kultuuri värvikust, maitsete ja lõhnade hurma" ja et "restaureeritud mõisakompleksis on interaktiivne mõisa(te) aja lugu tutvustav püsinäitus" ja et "Mõisakohvik on ka" ja..

Täpselt nii kõik juhtus ja oligi! Nüüd on vaja vaid kevadet oodata, et siis uuesti minna ja siis juba lisaks ka nii prantsuse kui inglise park üle vaadata pluss läbi jalutada meelte rada...

Talumehe elutõdemus Anijalt:
"Hing kuulub jumalale, pea keisrile, perse mõsnikule."

Kuid ei olnud ka mõsniku elu mingi meelakkumine. Anija viimane omanik, vürstinna Mary, ostis mõisa endale 1906. Rajas uhked aiad ja pargid. Ja siis, 1919, tuli teaatavasti riigistamine... 

Mõisateema, mille peale ma varem polnud komistanud: 

1750ndateks aastateks oli kohalik aadel jõukuse tipul. Mõisahooned ehitati uhkemaks, Siidsalongid ja portselanitoad, korraldati palju uhkeid söömaaegu, sageli oli kokk algatud välismaalt. Toretsemine hakkas aga paljudele rahakoti peale ja sajandi lõpus saabus esimene suurem mõisate pankrotilaine. 

1780 võttis maapäev vastu otsuse luksust piirata, mille järgi meestel oli lubatud kanda ainult lihtsast kalevist rõivaid. Keelu alla langesid siidist ja sametist rõivad, tikandid ja äärised, kuld- ja hõbetressid ning kallihinnalised nööbid. Meestele jäi õigus õmmelda ülikonna alla siidvooder, aadlitaamidele võimalus kanda ühevärvilisest sametist ja atlasest mantleid kasukate katteks ning samadest riidesortidest ääriseid; muuks rõivastuseks oli ette nähttud ühevärviline taft. Keelatud olid kuld ja hõbeehted, välismaised peakatted ja muretseda olemasolevatele lisaks uusi briljante. Tütardele keelati anda kaasavaraks välismaist ja raske siidkattega mööblit. Hoiduda tuli pillamisest söökide ja jookidega ja välismaiste ekipaažidega uhkeldamist. ("Anija mõisa ajalugu. Aadel ja talupoeg.")

Üks mõisatubadest on pühendatud Anija vallass asuvale endisele Kehra Tselluloositehasele, mis täna kuulub... Singapuri ettevõttele Horizon Pulp and Paper Ltd...

Noh ja siis muidugi Kultuurikatel - seekordse tripi peapõhjus... 

Selline kultuurisõbra sõbrapäevanädalavahetus siis seekord :)!
Aitäh kõigile sõpradele!