See tõdemus oli muidugi teataval määral
pettumus. Pettumust leevendas ainult asjaolu, et Leegi kah ei ole ega
isegi Jassu mitte. Et maailma naba on hoopis Cusco.
Jassu ütls, et nüüd on kultuuriga Schluss
ja tema tahab nüüd shopata. Oli endale rea matka-ja muid
meestepoode netist välja valinud.
Esimesel aadressil asus šokolaadimuuseum. Meil
polnud selle vastu midagi, Jassu ise oli natuke üllatunud. Lasime tal rahuneda, ringi vaadata,
coca-šokolaadi maitsta ja meile kõigile jõulutee osta. Sest igal
pool on sildid-pildid „Feliz Navidad!” Ilmselt ei ole jõulud
enam kaugel.
Teisel aadressil asus Inka muuseum. Mina olin väga
rahul, Leegi natuke muretses, et ehk on shoppamiseks vähe
kallivõitu. Aga raha meil ju on, nagu ütleb Aino, nii et läksime
sisse.
Tavakujutluse raamidesse ei taha mahtuda
fakt, et inka impeerium kestis kokku vaid sada aastat. Täpsemalt
1438 kuni 1533. Tavakujutlusel on raske leppida ka teadmisega, et
inkasid oli hispaanlaste tuleku ajal kokku vaid 518 hinge (inka -
ketšua keeles isand, valitseja).
Nii et kui keegi kohalik väidab, et tema on
inkade järeltulija - keegi nendest miljonitest ja miljonitest, kes
siin mandril elavad - siis võib see vabalt ka soovkujutelm olla :).
Inkade riik ehk Tawantinsuyo
ehk tõlkes Nelja Ilmakaare Riik oli jaotatud neljaks suurprovintsiks
(suyu), mille piiride lõikepunktis paiknes pealinn Cusco.
Ilmselgelt maailma naba! Inkariigi pindala oli ca 2 miljonit
km² ja seal elas hinnanguliselt 12 miljonit inimest.
Riigi tipus oli ainuvalitseja Sapa Inka ehk keiser
või kunigas, keda austati päikesejumala pojana ja peeti tema
otsekes järeltulijaks.
Esimesed dateeringud inkadest ja ühtlasi
esimesest Inkast Manco Capacist pärinevad 10.-11. sajandist, kui
nende valdus hõlmas vaid Cuzcot ja selle lähimat ümbrust. (Manco
oli see poiss, kelle päikesejumal Inti koos õega Maa peale saatis -
Päikesesaare
lugu).
"Maailma Naba" keskosa on täis imelisi rõdusid!
Hispaanlased nii rahumeelsed ei olnud.
Pärast vallutamist ei jäänud Cuscost järele suurt midagi peale
alusmüüride. Konkistadooride kombe kohaselt ehitati neile klooster
ja katedraal, kasutades ehitusmaterjalina inkade ehitiste kiviplokke.
Keskväljak Plaza de Armas
Inkade kummalise kujuga kivid taoti
neljakandiliseks ja laoti sirgetesse ridadesse. Paraku ei osanud
kolonisaatorid arvestada, et Andide piirkond on üks
maavärinarohkemaid kogu maailmas. Ehitised seisid püsti vaid
esimese maavärinani. Katedraalid jäid enam-vähem püsima alles
siis, kui hispaanlased hakkasid neid ehitama ümber palksõrestiku.
Inkad olid aga juba ammu-ammu välja töötanud
meetodi kiviseinte ladumiseks: iga kivi moodustas oma naabritega
tappühenduse ja maavärina lõppedes vajus müür ise täpselt
õigesse paika.
Keerulisematel kividel on loendatud 44 tahku,
millest igaüks sobib millimeetri murdosa pealt kõigi
naaberkividega. Ja kõik need kivid tahuti välja kiviriistadega!
(tekstilõik laenatud
siit.)
Inka riik oli üsnagi kommunistlik. Igale kodanikule anti harida
tema maaosa, iga poja sündimisega perekonda lisandus veel üks ja
tütre sünniga pool osa.
Kolmandik saagist läks Päikesele (ehk templite,
preestrite ja õpetlaste ülalpidamiseks), kolmandik Inkale, millega
toideti sõjavägi ja rajati tohutud laod ikalduste ajaks, ning
kolmandik jäi maaharijale. (Ei ole siin ilmas midagi muutunud -
laias laastus läheb ka meie tänapäevases maailmas 2/3 palgateemast
üldiseks hüvanguks!)
Korra aastas võis inka kutsuda mehed kuni kuuks ajaks mitale
– hoogtööle terrasside, templite vms rajamiseks. Viiekümneaastane
inimene sai poolpensioni, kuuekümneselt ei pidanud enam üldse
töötama. (Tahan ka inkariigi alamaks!)
Muuseumi kõige vaimustavamaks osaks oli
loomulikult tekstiilitöö osakond. Esiteks, kui mitmekesised mustrid
– geomeetrilistest kujunditest taimornamentide ja igat sorti
müütiliste olenditeni välja. Ja kui sa siis mõtleed, mismoodi
need kootud on...
Jõukamad rahvad nagu eestlased ehitavad endil
terve toa kangaspuid täis, vaesed indiaaninaised peavad aga maas
istudes kangast kuduma, üks kangaots süles ja teine mõne kitse või
kivi külge kinnitatud. Sestet kõrbes ju väga midagi rohkemat
pole... Džiisas, sa kujuta endale sellises asendis töötegemist
ette!!!
Muuseumiõuele oli üks näidiskuduja ka toodud.
Naiste kohustus Inkariigis oli kedrata, kududa ja lapsi kasvatada. Samas garanteeris riik igaühele peatoiduse ja ka isikliku õnne: mehed 25 ja naised 18 aasta vanuses, kes polnud ise sobivat partnerit leidnud, koguti kord aastas keskväljakule ja pandi preestrite äranägemisel omavahel paari. (Võib-olla peaks ka siin eeskuju võtma, iibega on meil ju kehvad lood! :D )
Kinuaga kohtusime me juba Boliivias. Siin eksponeeriti selle
taime erinevaid sorte.
Adraline. Natuke labida moodi adraline. Piltide järgi
otsustades tehti sellisega maapinda auk, auku pandi kartul.
Üks ruum oli pühendatud emakesele cocale ja tema
imettegevatele omadustele. Ja eks tal ikka olegi oma oluline roll nii
rahvameditsiinis kui kohalikus kultuurilis-sotsiaalses elus. Mis ei
tähenda, et kõik kogu aeg pilves oleksid.
Coca kasutusalasid ja koostist selgitav plakat.
Ma tõesti ei märganud, kas Jassu ostis ka
midagi. Leegi igatahes ostis coca-komme, maitsesid nagu iirised.
Vahvad rahvuslikust triibukangast jõulumunad!
Cusco on täis igasugu tähtsaid Inkasid
Ja siis saatis armas Pachamama meile pulmapeo tee
peale ette. Pidu peeti Plaza des Armas kõrval asuvas kirikus.
Hispaaniakeelses maailmas – või vähemalt Ladina-Ameerikas – on
ilmselt igas linnas üks Armas väljak. Kõlab armsasti, tähendab
tegelikult Relvade väljakut. See ei kõla enam pooltki nii armsasti.
Pulmalised olid väga rõõmsad ja muudkui
raputasid üksteisele prahti pähe. Teate küll, see pisike ümmargune
värviline paberipraht, konfetid. Igaüks oli kodust kilekotitäie
kaasa võtnud ja siis nad muudkui käisid, kotid näpus, ringi. Nii,
nagu mõni uus nägu platsi ilmus, tormasid kõik kohe talle seda
õnne pääle ja pähe puistama. Indiaanirahva tumedate juuste peal
nägi täitsa efektne välja.
Nii et maailma naba õitseb ja õilmitseb ja elab edasi, vaatamata sellele, et Inka enam kevadeti kullast maisi linnaterrassidele ei istuta...
Käsitöö on lummav. Feliz Navidad!
ReplyDeleteGracias! :)
DeleteGreat post thankss
ReplyDelete