Friday, April 12, 2019

Kuninglikud lood

Meie kuninglik kuu Madagaskaril hakkab lõpule kiskuma. See on olnud üks ütlemata manga kuu, mille lõpp kisub veel eriti manga'ks: me sööme igal õhtul eriliselt manga's kohas nimega Saka Manga (Sinine kass) väga manga'sid värke (nagu näiteks avokaadoga segatud krevetid) ja käime külas kõigil Rohelise ja Punase saare kõvematel kuningatel, nii pealinna Rovas kui Ambohimangas ehk Sinisel Mäel. Sinine on malgasside jaoks kõige ilusam värv (ma olen täiesti nõus) ja sõna "sinine" tähendab lisaks sinisele ka midagi üliväga head. Näiteks kui sul juhtub olema ilus lauluhääl, siis öldakse selle kohta "sinine hääl". Malagassi keel  tundub üldse väga luuleline olema - "päikese" kohta öeldakse siin "päeva silm" jne. Päeva Silma palee, õigemini selle kunagise asukohaga, kohtusime pealinna Rovas.

Miks nad kõige selle juures hotelli nimega "Sinine" - Hotely Manga - üleni roheliseks on värvinud, jääb järjekordseks lahendamata mõistatuseks nagu väga paljud teised asjad siin saarel. 

Ambohimanga ehk Sinine Mägi on UNESCO kultuurimälestiste nimekirja auväärt liige aastatst 2001, kuid isegi kõige kuulsamad turismiteatmikud ütlevad, et kui te just süvahuvilised ei ole, võite vahele jätta. Me ei jäta ja saame järjekordselt väga vahvad emotsioonid. 

Sest Sinisel Mäel veab meil ullupööra giidiga. Vaatamata sellele, et ta on kohutavalt väike. Giid vabandab ennast välja sellega, et kuningas, kellest kogu kuningaloo kuulsam osa peale hakkab, nimelt Andrianampoinimerina, olnud kõigest 1.45 pikk (või lühike). Kuningas ehitanud lossikompleksi ette nii umbes 2 m kõrguse kivilava, et sealt siis aegajalt lahkeste oma rahva peale paista ja neile tähtsat teadust jagada. 

Kui te arvate, et ma ei oska seda nime - Andrianampoinimerina (1745-1810) - välja öelda, siis te eksite. Esiteks ei ole see üldse kõige pikem nimi, mis Madagaskari kuninglikul lool välja pakkuda on (vrdl Andrianampoinimerinandriantsimitoviaminandriampanjaka ehk "Imerina armastatud prints, kes on parem valitsevast printsist), teiseks, ma õppisin seda nime ka kaks päeva, enne, kui meie 145-sentimeetrine selle osadeks lammutas, mis asja nagu niuhti paika pani: Nime lõpuosa, imerina, on keskmaa hõim, mpoin tähendab südant ja andrian valitsejat - niisiis valitseja, kes on kõigi imerina hõimu inimeste südametes. 

Kindlapeale oli Andrianampoinimerina suuremal või vähemal määral vähemalt 42 inimese südames, sest just nii palju olla tal naisi olnud: 30 mitteametlikku ja 12 ametlikku. Ja hulgaliselt seebusid, seda kohalikku varanduse ühikut. Kuninga seebud olid pruunid, valge laik laubal. Kui mõnel talumehel juhtus sedasorti seebu sündima, sai ta kohe kuningale headmeelt teha ja oma seebukese kallile kuningale viia, sest lihtrahval niisuguseid valgetäheloomi olla ei tohtinud. Kuninglikul künkal on hulk väravaid, igaüks teatud liiki kauba jaoks: ühest väravast tohtisid käia vaid kuningas, tema naine ja kuninga seebud. Kuninga lapsed kuulusid juba järgmisele väravale, mis tähendab, et seebud on tähtsamad kui lapsed;  omaette värav oli ka surnutele. 

Kompleksi  ehitamisse panustas valitsejat kogu südamest armastav rahvas munadega. Munamaksu näol. Mune on mördi sisse segatud mujagi, Praha Näljamüüri näiteks, kuid kusagil pole varem kuulda olnud, et muna on kah omamoodi fady, tabu. Sest muna on ümmargune nagu null ja seega täiesti mõttetu asi. Toob halba õnne ja igasugu hädasid. (Häid saabuvaid munapühi kõigile!). Muna on nii paha asi, et seda ei sobi isegi käest kätte anda - kui tahad naabrinaisele muna anda, siis paned oma muna põrandale ja tema sealt siis võtab. Käest kätte ei tohi.

Madgaskari kuningate kodasid ei saa võrrelda nendega, mida me üldjuhul kuningakodadeks peame. Võib-olla oleks niisuguseid kuningapaleesid siinmaal ehitatud nii umbes Lembitu ajal, kindlasti mitte 18. sajandil.
Kuninga maja on ca 5-6 meetrit kõrge puitehitis. Suhteliselt terava viilkatusega. Hämaras, ilma laeta toas on kaks voodit - ühes nurgas  normaalkõrguses lai voodi kuninga naisele (naine ei kandnud tiitilit "kuninganna"), teises nurgas kuninga ase - ca 2 meetri kõrgusel. Nii et kuningas pidi oma voodisse redelit mööda ronima. Kuningas pidi üldse palju oma toas ringi ronima:  kui külalised tulid, ronis kuningas kõrgele katuseviilu alla, pikutas viilu alla seatud laual ja kuulas, mida naine all külalisega räägib. Kui jutt tundus huvitav ja külaline kena, ronis kah alla seltskonda, kui ei, siis redutas oma ubrikus nagu metsavend muiste.

Kuningakotta sisenemisel on kindlad reeglid - sisse tuleb astuda parem jalg ees, välja selg ees ja vasak jalg enne. Teistmoodi on fady. Kuningakojal on kaks kitsukest, madalal ja vastasseintes asuvat akent, millest sisse särav päevasilma laiguke on üksiti päikesekella eest.

Jõhkardist kuninganna Ranavalona I kohta kuuleme (lisaks kõigile õudustele, mis tema kohta on kirjas raamatus "Ranavalona I, Madagaskari hull kuninganna"), et proua lasi endale igaks ööks külast uue ilusa noore poisi tuua ja hommikul selle siis ka maha lüüa. Sest mida sa kasutatud asjadega ikka muud teed...

Üllatav lugu on seotud ka uusaastapidustustega. Nimelt siis saab aasta otsa rüganud kuningas lõpuks ometi sauna! Tõsi, mitte küll sauna, kuid vanni. Ja kui kuningas on lõpuks vannis puhtaks ligunenud, siis saabub pidustuste kulminatsioon - kuningat palavalt armastavad alamad tohivad basseinist kulbiga kuninglikku pesuvett ammutada ja seda juua! Milline õnn!!! Osa rahvast käia praegugi sealt vannist vett joomas, ehkki kuningaid pole enam ammu ja ennast pesemas ei käi basseinis peale linnukeste keskit.

Tänini kehtib ka abiellujate soov saada 14 last. See olla umbes nagu meie-isa-palve, mis kuulub abielu sõlmimise juurde. Õnneks tohib tänapäeval ka varem lõpetada, ei pea tingimata neljateistkümneni välja pingutama.

Kuningakodade juures on täies pidurüüs jõulutähed - järjekordsed Madagaskari sümbolid. Jõulutäht kannab ends riigilipu värve - roheline, punane, valge - viimane on piimvalge mahl, mis immitseb, kui nt leheroots katki murda. Lehe rootsu mööda  pooleksmurdmisel saab aga Madagskari saare kuju gloobuselt.


Pealinn Antananarivo kuninglikul künkal nimega Rova. Siniselt Mäelt tõi pealinna siia Andrianampoinimerima poeg Radama I. Viimase sõdurite nn proovikiviks (kas jaksab tõsta) oli see muna siin - ja kuna ta arvas endal vaja minevat vähemalt tuhandet ihukaitsjat, siis sai Antananarivo nimeks "tuhande valvuri linn" (või ka tuhande maja linn, sest kuskile pidi ta need tugevad poisid  ju paigutama). 
Tagapool valge majake on kellegi hauakamber - millise kuninga oma täpselt, kees seda enam mäletab :)

Vahepala: ühel õhtul kui me Sinises Kassis järjekordselt mingeid hõrgutisi manustame - Mare näiteks ei saa tänaseni üle avokaado- ja krevetisalatist - luban suureliselt ära surra. Urmas seepeale: "Kannata Eestini, me ei viitsi siin iga seitsme aasta takka su konte ümber istutamas käia!"

Kuningakoda seestpoolt - ees vasakul nurgas paistab nn lõkkease ja selle juurde kuuluvad madalad toolikesed, taga kuninga voodi. Tagumise tugiposti küljes (pilti suuremaks klõpsides hädiselt paistab ka) on redel, mida mööda kuningas katuseviilu alla peitma-pikutama käis.


Aken-päikesekell ja leease - keedupoti kolm sammast. Kuna keetmine käis toas - kuninga naine ise pidi kuningale söögi tegema - siis oli laealune piisavalt tossune-suitsune-aurune, et üks pisike kuningas ära varjata.

Mälestusmärk Rova territooriumil prantsuse tudengitele, kes malagassi keele ladina tähestikku ümber panid. Esimestena jõudsid saarele araablased ja malgassi keel pandi kirj araabia märkidega. "Aga siis nad võtsid kõik  endaga kaasa ja kaotasid ära ja nüüd meil ei olegi kirjapandud vanemat ajalugu," väidab üks kohalikest giididest. 

Hiiglane Mare (nii umbes 1.62) malagassitarist giidiga Ambohimanga ehk Sinise Mäe Rova õuel. 
Tagaplaanil paistab kõigepealt müür, mille pealt kuningas alamatele kõnesid pidas. Müüri peal kasvab puu, mille all käis ja käib tänini ohverdamine - viimane seebu veristati siin alles mõni nädal tagasi. Madala aiakesega ümbritsetud kaljulahmakas on seebu tükeldamise koht. 

Ehitud ohvriseebude sarvedega.

Kandetool

Tagaplaanil vaate- ja valvetorn, veidi eespool aed, kus pesti-puhastati kuninglikke seebusid.

Ridamisi kuninglikke hauakambreid

Kas hakkame jooma? Eespool kuninganna, tagapool kuninga vann, kus Tema Kõrgeausus end korra aastas pesi ja pesuvee lahkesti täitsa tasuta ilmarahvale laiali jagas...
'
Sinisel Mäel

Eks olnud mangad lood :)?

2 comments:

  1. Oot-oot, pidage nüüd ikka hoogu! Kui teie ära tulete, kes siis meile lugusid kirjutama hakkab?? Või siis ainult nii, et tulete sealt ära, aga põrutate kohe kuhugi mujale - rahvas nõuab lugemist! :)

    ReplyDelete