100 aastat hiljem

Kes ei teaks: mida kaugemal, seda kallim. Kuna mina olen ülikooliajaga seotud kohtumiste ajal enamasti kaugemal viibinud, siis tunnen tänavuse suurelt promotud Tartu Ülikooli vilistlasürituse "Lähme koos!" eel ilmselt suurematki elevust kui nii mõnigi teine. 

Igatahes olen ma südamega ammu aru saanud sellest, et eestikeelne kõrgharidus ongi ime. Ainult islandikeelne on veel suurem ime. Maailmas on üldse ainult 42 (või 43) keelt, milles on võimalik kõrgharidust omandada. Island on selles reas keele rääkijate arvu poolest viimasel ja Eesti eelviimasel kohal. Eestikeelne kõrgharidus on luksuskaup. 

Kuulumist nii eksklusiivsesse kampa tuleb ju võimaluse olemasolul tähistada!

Olav Ehala ja Lydia Koidula ei kohtu kunagi! (Mati Erik)

"Teklid kaasa!" kamandab keegi meie sotsiaalmeedia grupikeses. 

"Tekid? Mis me nendega teeme?" küsivad kiirlugejad vastu.

"Pilti teeme!"

Vanadus on tunnetatud paratamatus, isegi, kui ei tunne :) ...

Avamise ametlik video on siin. 

Ilm on soe ja sama soe tunne on näha-kohata mistahes nurgal siniseid tekleid. Sinise tekli peale reageerib ka rektor Toomas Asser, kes meile juhuslikult raamatukogu ees vastu tuleb ja "tüdrukuid" naerulsui suunda muutma keelitab. Ka sellest situatsioonist jääb soe sisse.

Üle kümne aasta on see semiootiline segadus ehk Juri Lotmanile pühendatud mälestusmärk  siin TÜ Raamatukogu ees ja Vanemuise küljel seisnud - ja mina pole märganud/teadvustanud!!!  (Haridus on oma rumaluse jätkuv avastamine - Will Durant)

Toomemäel on kolm lava mõttetalguteks. Kergelt haritutena otsustame kah vähemalt ühest osa võtta. Aga alles pärast seda, kui oleme Andree juures käinud. Chez Andre ehk vana Volga on mu meelest praegusel hetkel Tartu põnevamaid maitseelamusi pakkuv söögikoht ja ei valmista pettumust ka seekord.
Vestluspaneel teemal, kas tulevikus on üldse õpetajat vaja või piisab robotitest, on igatahes tore. (Kool valmistab meid ette maailmaks, mida pole veel olemas - Albert Camus). (Video)

Kogu internetis rippuv peokava näib nii tihe ja õppehoonetesse sedavõrd laiali jagatud, et  kõige mõistlikum tundub sellesse üldse mitte süveneda. Võimalik, et me jääme ilma nii mõnestki põnevast asjast, võib-olla toimub TÜ kliinikumis (või pigem peomeedikumis) parasjagu  röntgenfilmide festival - aga meil on lõpuks suvi ja puhkepäevad ja vanad sõbrad ja üldse.

Kava andmetel on kell kuus Raekoja platsis ette nähtud ühislaulmine. Teeme vajalikud ettevalmistused, tuginedes Tartu linnapea Urmas Klaasi valimisloosungile "Rohkem positiivsust! Klaas olgu alati pooltäis!" ja asume õllesappa.

Kunagi oli kuskil baaris ühe õllealuse alla kirjutatud järgmine tekst: "Kui kogu maailma raskus on Sinu õlul, tuleb see õlu ära juua!"
Isegi kui me hetkel ei tunneta kogu maailma raskust, oleme me alati valmis aktiivseks ennetustööks.

Kuumal suvepäeval soovitame soojalt külma õlut! Õllesõbrad-humalasulased elik saksa filoloogid ei saakski ju teisiti. Iseasi, kui tegemist oleks läti filoloogidega. Läti õlu on läbinisti aluseline ja seal tarbitakse isegi Tervete õlut. 

Me ei saa päris täpselt aru, millal ühislaulmine algab ja millised laulud selleks ette nähtud on. Mingil hetkel laulab miskit sorti bänd ja siis naiskoor... Igaks juhuks lööme oma metsasopranitega kaasa iga kord, kui kõrv midagi tuttavat kinni püüab - "Kui on meri hülge all..." või "... kuid meie - me pole enam läikesed!"

Kohvik Pierrre raekoja platsil annab endast parima, et meie planeeritud päevakava segi lüüa. Hommikusel kohvil kulub laudajõudmiseks 45 minutit, nüüd ei tule toidud. Kumb jõuab enne - ettekandja söögiga või rongkäik minema jalutada? 

Natuke veider ju on - pole see ei laulupidu ega õllesummer ega üldse mitte mingisugust ühistunnet tekitav situatsioon. Vaatamata sellele, et lõpuks tulevad ikka "Kauneim linn on Eestis Tartu, (seal on) ema jõekalda peal..." ja "Gaudeamus" ka ära. Kuid "äratundmistunnet", nagu Pokud seda kirjeldavad, ei teki. Kõik Krambambulid ja muud kenad tudengilood ja -laulud - no oleks ju võinud olla?

Sellegipoolest oli ilus olla. Sest et kole oli möödas - kõik need eksamid ja muud õudused. Vanad sõbrad on vanad sõbrad, lihtsalt seekordsel kokkusaamisel oli rohkem tekkeldekoratsioone taustaks kui tavaliselt.

Rongkäigu sabaotsake ehk saksa fillide joominguline kollektiiv TÜ spordihoone juures. 

Rongkäik ise on ametliku videona siin. 

Taibukamad meist on ööbimiseks broneerinud toad vanas Pälsonis tegutsevas hostelis. Juba jaanuaris. Niisiis läksime saama ühiselamust uuenenud ühiselamust. 

Ei mingeid piiluauke peldikutes, ei mingeid ühsräpaseid kööke, ei mingit laulu ega tralli - kõik on viimseni kena, klanitud, puhas, ilus, käepärane. 

Kuidas siia tuppa 4 voodit ära mahtus? Määdžik...

Ja Emajõel ei läinud kordagi vool ära....