Mu liin, mu kiil

"Üks pilet palun!"
"Kohe?"
"Jah, kohe."
"Ma küsse, kohe sa sõita tahat!"

Mu liin, mu kiil - minu linn / minu rada, minu keel - sellise pealkirja all algavad  Võru keskväljakult  tänavu suvel  iga päev kell 11 võrukeelsed linnaekakursioonid. 

"Ekskursioonijuhtideks" on kõikvõimalikud põnevad persoonid kõikvõimalikelt erialadelt - muusikutest metsameesteni, pagaripiigadest loodusgiidideni, kunsti- ja käsitööinimestest meditsiinitöötajateni, aednikest ametnikeni, kirjatsuradest ilmahulgusteni,... 40 vabatahtlikku.

Tegemist ei ole (enamaltjaolt) professionaalsete giididega, kuid inimestega, kes muheda jutuga ja kes rõõmuga oma kodupiirkonda ka teistele tutvustavad. Ja kindel see, et kohalike käest saab alati kõige paremaid näpunäiteid, kus süüa, kuhu minna, mida vaadata või teha...

Kohtumiseni kell 11 Võru uuel ja uhkel keskväljakul reklaamplakati all! Trip for tip - tiir tipi iist!

Info jagamine on samuti kindlpeale üks igaveste  hää ja Jumalale meelepärane tegu!

Laup, 13. juuni - Toomiku Siiri, giid
Pühap, 14. juuni - Toomiku Siiri, giid
Esmasp, 15. juuni - Palujõe Meeli , virulasest võrulane
Teisip, 16. juuni - Mustmaa Ulvi, ilmahulgus
Kolmap, 17. juuni - Toomiku Siiri, giid
Neljap, 18. juuni - Rüütli Airi, pinikasvataja
Reede 19. juuni - Kuuda Kaia, pagaripiiga
Laup, 20. juuni - Ojastu Marge, loodusgiid
Pühap,21. juuni - Jõgeva Kalle, maalt, a hobõsõlda
Esm, 22. juuni - Ruusamäe Ive, dirigent
Teisip, 23. juuni - Padar Ivari (no kes siis Ivarit ei tea)
Kolmap, 24. juuni - Palujõe Meeli, virulasest võrulane
Neljap, 25. juuni - Kahre Piret, pärimushuviline
Reede, 26. juuni - Veeroja Eda, sannanaanõ
Laup, 27. juuni - Pütsepa Airi, huvitaja
Pühap, 28. juuni - Otsari Silja, dirigent
Esm, 29. juuni - Kõva Kalvi, riigikoguja
Teisip, 30. juuni - Laanpere Helle, jutujagaja
JUULI
Kolmap, 1. juuli - Koobi Anu, 3. põlve võrukas
Neljap, 2. juuli - Alla Helve, kunst, käsitöö, aiandus
Reede, 3. juuli - Alla Helve, kunst, käsitöö, aiandus
Laup, 4. juuli - Kuuda Kaia, pagaripiiga
Pühap, 5. juuli - Raua Tiit, dirigent
Esm, 6. juuli  - Mustmaa Ulvi, ilmahulgus
Teisip, 7. juuli - Toomiku Siiri, giid
Kolmap, 8. juuli - Contra
Neljap, 9. juuli - Rüütli Airi, pinikasvataja
Reede, 10. juuli - Contra
Laup, 11. juuli - Alla Helve, kunst, käsitöö, aiandus
Pühap, 12. juuli - Hõraku Veevi, terviseedendaja
Esm, 13. juuli - Palo Agu, mõtsamiis
Teisip, 14. juuli - Tootsi Ruth, raamatu-inimene
Kolmap, 15. juuli - Raua Tiit, dirigent
Neljap, 16. juuli - Jõgeva Kalle, maalt, a hobõsõlda
Reede, 17. juuli - Margi Jaanus, Rõugõ miis
Laup, 18. juuli - Hõraku Veevi, terviseedendaja
Pühap, 19. juuli -  Loka Toomas, niisama külämiis
Esm, 20. juuli - Ojastu Marge, loodusgiid
Teisip, 21. juuli - Kabuni Kaile, keelesõber
Kolmap, 22. juuli - Kahre Piret, pärimushuviline
Neljap, 23. juuli - Mustmaa, Ulvi, ilmahulgus
Reede, 24. juuli - Plumanni Kaja-Riina, giidist Talna võrokõnõ
Laup, 25. juuli - Allase Anti, liinapää
Pühap, 26. juuli - Navitrolla, kunstnik
Esm, 27. juuli - Mustmaa Ulvi, ilmahulgus
Teisip, 28. juuli - Rahmani Jan, kirjamees
Kolmap, 29. juuli - Määri Andres, muusik ja kultuuritöötaja
Neljap, 30. juuli - Priidu Teppo, lõõtsatalu peremiis
Reede, 31. juuli - Allase Tiia, paigavaimu otsja
AUGUST
Laup, 1. aug - Hõraku Veevi, terviseedendaja
Pühap, 2. aug - Padari Ivari
Esm, 3. aug - Kuke Kersti, oppaja
Teisip, 4. aug - Pedassaare Ele, ilmatütrik
Kolmap, 5. aug - Helle Laanpere (uued jutud)
Neljap, 6. aug - Allase Tiia, paigavaimu otsja
Reede, 7. aug -  Koobi Anu, 3. põlve võrukene
Laup, 8. aug - Helle Laanpere - jutujagaja (uued jutud!), 
Pühap, 9. aug - Navitrolla
Esm,  1o. aug - Otsari Silja, dirigent
Teisip, 11. aug - Kabuni Kaile, keelesõber
Kolmap, 12. aug - Tootsi Ruth, raamatu-inemine
Neljap, 13. aug - Palujõe, Meeli, virulasest võrulane
Reede, 14. aug - Oti Anneli, riigikoguja
Laup, 15. aug - Loka Toomas, niisama külämiis (mälumängjä) - laupäävänõ lugu om puhkpillimuusikaga poolõs! 
Pühap, 16. aug - Oti Anneli, riigikoguja
Esm, 17. aug - Kõva Kalvi, riigikoguja ja pritsimiis
Teisip, 18. aug - Veeroja Eda, sannanaanõ
Kolmap, 19. aug - Joonase Jaan. elukunstnik
Neljap, 20. aug - Jansonsi Silvi (üttemuudu ring ja jutuq)
Reede, 21. aug -  Jansonsi Silvi (tõistmuudu ring ja jutuq)
Laup, 22. aug - Plumanni Kaja-Riina, Tallinna Võru Seltsi kultuuriministri
Pühap, 23. aug - Mustmaa Ulvi, ilmahulgus
Esm, 24. aug - Teppo Priidu, lõõtsatalu peremiis
Teisip, 25. aug -Palo Agu, mõtsamiis
Kolmap, 26. aug - Ruusamäe Ive, dirigent
Neljap, 27. aug - Joonase Jaan, miis nigu muinasjutt
Reede, 28. aug - Pähnä Tuuli
Laup, 29. aug - Kuke Kersti, oppaja
Pühap, 30. aug - Ojastu Marge, loodusgiid

Ja sõs om otsan!!!

Siiri Toomik, 13.06

Siiri Toomik, 14.06

Meeli Palujõe, 15.06

Ulvi Mustmaa, 16.06

Airi Rüütli, 18.06

Kaia Kuut, 19.06

Marge Ojastu, 20.06

Kalle Jõgeva, 21.06 (om kohalõ tulluq peräkäroga!)

Ive Ruusamäe, 22.06
Tagasisidest: "Saime koos laulda ja kuulata ka väikest kannelt. Ja üldse oli Ive väga nauditav kõneleja!"

Ivari Padar, 23.06


Meeli Palujõe, virulasest võrulane 24.06

Piret Kahre, 25.06

Sannanaanõ Veeroja Eda, 26.06

Airi Pütsep, huvi-Airi 27.06

Silja Otsar, dirigent, 28.06

Kalvi Kõva, riigikoguja, 29.06

Helle Laanpere, jutujagaja 30.06

Anu Koop, 3. põlve võrulane, 01.07

Tiit Raud, ddirigent, 05.07.20
Tiit tiid tiid! (laen Contralt)

Contra 08.07.20

Helve Alla, aiandus- ja käsitööhuviline, 11.07

Veevi Hõrak, terviseedendaja. 12.07.20

Agu Palo, metsamees. 13.07.20

Ruth Toots, raamatu-inimene 14.07.20

Jaanus Mark, Rõuge mees 17.07

Kaile Kabun, keelesõber, 21.07

Kaja-Riia Plumann, Tallinna Võru Seltsi kutuuriminister :), 24.07

Anti Allas, linnapea, 25.07

Navitrolla, 26.07

Jan Rahman, muusik ja kirjamees 28.07

Andres Määr, muusik ja kultuuritöötaja, 29.07

Priidu Teppo, lõõtsatalu peremees koos ehtsa Teppo lõõtsa ja ehtsa lõõtsamängijaga 30. 07

Tiia Allas, paigavaimu otsija 31.07

Veevi Hõrak, terviseedendaja 01.08

Ele Pedassaar, ilmatüdruk 04.08

Anneli Ott, riigikoguja 14.08

Kersti Kukk, 03.08

Joonase Jaan 19.08

Silvi Jansons, 20.08

Pähnä Tuuli 28.08
Puudu on  Toomas Lokk. Kui kellelgi on temast pilt, olen saatjale tänulik!

KOKKUVÕTE: 

Osalejaid-jutustajaid sai-jäi lõpuks 38. Mõned kevadel jah-sõna öelnud lõid suvel siiski verest välja ja loobusid, kuid nende asemele tekkisid "täitsa iseenesest" uued väga vahvad inimesed. 

• Alustasime laupäeval, 13.06; lõpetame pühapäeval 30.08. See teeb kokku 79 päeva. 

• Kuulajaid sai kokku ca 850. 

• "Nulliringe" oli 5 (sh aug viimased päevad), neljal korral on olnud 1 kuulaja. Keskmine kuulajate hulk on olnud 6-7 inimest.  Kahel korral on spetsiaalselt kohale sõitnud bussitäis rahvast. Publiku rekordi tegi Toomas Lokk sajakonna kuulajaga :) :) !

Novembri alguses toimus Võru Instituudis ka linnapoolne tänuüritus kõikidele giididele - nii võrukeelsetele kui nädalavahetustel tegutsenud eestikeelsetele lugude rääkijatele. 

Aitüma Rahmani Janile sjoo pildi iist!

*   *   *

https://umaleht.ee/article/priitahtligu-konoloso-suvol-umma-luku-umast-liinast/

https://umaleht.ee/article/mu-liin-mu-kiil-om-kauma-lannu/

https://umaleht.ee/article/legende-sundumine-contra-muudu/

https://vorumaateataja.ee/koik-uudised/eesti-elu/25219-suvel-saab-voru-linnas-iga-paeev-osaleda-vorukeelsel-linnaekskursioonil

https://lounapostimees.postimees.ee/6992966/vabatahtlikud-tutvustavad-iga-paev-voru-linna

https://arhiiv.err.ee/vaata/vorukeelsed-uudised-325715/latest (alates 2.54)

Sinna, tänna ja mujale

"Need 200 000 tulpi, mis Nurmiko põlengujärgselt Kirna mõsale kinkis, pidid kõik õitsema ja eriti sellel nädalavahetusel!" helistas Mare.
No kes siis ei taha näha 200 000 õitsevat tulpi!
"Eelmisel nädalavahetusel oli meil ligi 1000 külastajat, seekord võib arvestada ehk 1500-ga," ütles Kirna mõis.
Niisiis valisime esmaspäeva. Seda enam, et minul said põllutööd pausile.

Niimoodi me sattusimegi sinna, tänna, Kirnasse ja mujalegi.

"Valgjärve siidrikoja juures pidid õitsema tuhanded õunapuud," tuli järgmine info.
Õitsesidki, aga need olid niisugused pisikesed ja nuditud  "tööstuslikud" puud, mitte niisugused, nagu meie oma vaimusilmas olime endale ette kujutanud. Vaimusilmapuu leidsime suvalisest teeservast.

Ja siis me leidsime teeservast veel Lalsi kiriku. Sellest me põld muud teadnud, kui et ühe poeg, teise lapselaps ja kolmanda väimees sinna kõik suvitama käivad.
MTÜ Vanaajamaja on ettevõte, mis alatasa kusagil midagi lahedat teeb. Selliseid "päris"-asju. Vabatahtlike abiga. Näiteks ehitati Ida-Virumaale Rannapungerja jõele ainulaadne katusega puitsild, Järuska sild. Vastseliina vallas päästeti kokkuvarisemisest Puutli kirik. Nüüd nokitsetakse mitmendat suve Lalsi kiriku kallal. Vabtahtlikult ja omast ajast teevad inimesed Eestimaa neid asju korda, mille jaoks muinsuskaitsel raha ei jagu - vägev!

"Mida Sina konkreetselt selle kiriku juures tegid?" helistan pojale.
"Peakupli puitribisid vahetasin."
"Ja kuhu te kõik need 2500 inimest panite, kes siin sadkond aastat tagasi olla elanud?"
"Mmm... äkki nad on mesilasteks moondunud? Kuplitealune oli kõik puha mesilasi ja mett täis. Nii, nagu puuriga sortsu lasid, nii hakkas puhast kulda voolama... Need kuplid vist ainult seeläbi veel püsti püsisidki, et nad olid meega kokku liimitud..."

Lalsi kirik

Järuska sild. Pilt on pärit lehelt "puhkaeestis.ee"

"Kas Sa Pilistvere kivikangru juures oled käinud?"
"Ei ole."

Nüüd siis olen.

Pilistvere kivikangrut hakati rajama hingedepäeval 1988, mälestamaks stalinismi ohvreid. 

Memoriaali keskmeks on murekivide kangur - vanarahva tava järgi asetati kohale, kus toimus veretöö, kivi. Kivid on sinna inimeste poolt kokku kantud ja tähistavad nii konkreetseid hukkunuid, kuid kive on toodud ka ahervaremeiks muutunud taludest. Nii moodustunud suurt kivikuhjatist ümbritsevad poolkaares mälestuskivid kõigist maakondadest küüditatuile.

1988 ei olnud sugugi kindel, missugune ausammas alles jääb, eriti kui ta on suunatud ainupartei inimsusevastaste kuritegude paljastamisele. Sellest ka pragmaatiline põhjendus - kivihunnikut on kõige raskem lõhkuda. Ka ei saa kivikangur kunagi valmis...

Kilplaste teemapargis polnud me samuti keegi käinud. Kuid ma soovitan seda soojalt kõigile mahehuumori armastajatele!

Ehk peaks vanuigi endalegi sellise kiiktooli hankima ?

Soovitan kohe nii soojalt, et kokku sai reisiprogramm "Sinna, tänna ja mujale."

Pane usaldusväärsetest sõpradest 7-liikmeline punt kokku ja lähme - hea tuju reisile! Sinna, tänna ja mujale! Üks variant on näiteks niisugune, et lähme kilplaste juurde, lähme Eesti Näkiuuringute keskusesse ja et endast mitte väga rumalat muljet jätta, siis põikame ka Struwe kaare teemaparki Võivere tuulikus. Ja võib-olla pole Sa veel ka Norras käinud?  Kui oledki, siis Sa tead, Norra mullitavaid allikaid võib ka mitu korda vaadata.
Kuna reisi pealkiri on "Sinna, tänna ja mujale", siis võib juhtuda, et põikame veel kuskile... Sinna või tänna...
Vaata lähemalt siit!
https://abz.ee/tours/3124/

Lähme lähi-Hollandisse!

Viisin oma ema emadepäeva puhul peaaegu Hollandisse - Eestimaa vägevaimale nartsissipõllule.
Emale hirmsasti meeldis ja mulle ka. Või - no näita mulle naisterahvast, kes nii suure hulga lillede juures peast natuke segi ei läheks!

See,  et põld ulatub vat nii - nii kaugele, on üks asi.
See, et põllumees Andil on seal põldude pääl tervelt 170 nartsissisorti, on juba teine asi.

Seest siiru-viiruline, pealt kullakarvaline, siis jälle vastupidi. Ja nii 170 korda...

See, et Maaülikooli õppejõud ja suur sibulasõber (olgu, sibullillede sõber) Andi on raamatute "Maalehe nartsissiraamat", "Maalehe gladiooliraamat", "Liiliad aeda", "Sibullillede ajatamine" jt autor, on juba kolmas asi.  

See, et muheda olemisega mees on valmis kõigile küsimustele vastama ja nõu andma, on juba neljas asi.   

Ja see, et maksimaalset õiteilu jätkub veel vaid loetud ajaks, on viies asi. Kõige kindlam oleks panustada järgmise nädala ja selle lõpuosa / uue alguse peale, st nädalavahetuse 16.-17. mai kanti, arvab Andi. Rohkem ilmselt mitte.

ABZ Reiside pakkumine:
Reis "uksest ukseni" 7-liikmelisele seltskonnale nartsissipõllule algusega Võrust / Antslast / Otepäält / Tartust a' 30.- eurot. Algusega Viljandist, Valgast, Põltsamaalt a'35 eurot.
Nartsissipõllu külastustasu a'15.- eurot eest võib iga soovija koju kaasa korjata nii suure pundi, kui vähegi pihku mahub :)

Pane oma usaldusväärsetest sõpradest kamp kokku ja - lähme! Selle pika passimise peale võib ju endale lõpuks ka midagi ilusat lubada!

Lähem info:
info@abz.ee
tel 5647 0614, Kristi

Lätlane tsurkas kah!

Mitte miski siin ilmas ei ole kindel ja mitte miski ei pruugi olla nii, nagu sa arvad, ükskõik, kui tõene ja usutav see ka tundub. Armunutena abiellunud lahutavad ja kõige kindlamatena  tundunud faktid lükkab keegi ühel päeval ümber. Nii näiteks olen mina eluaeg pidanud Tallinna esmamainijaks Al Idrisit aastal 1154, aga mingil hetkel on keegi kuskil ümber mõelnud ja otsustanud, et tegelikult oli selleks kohaks hoopis Liivimaa Hendriku kroonika 15. juunist aastal 1219. Vähe sellest, et Tallinna esmamainimine aasta on muutunud, Läti Hendrikust on saanud Liivimaa Hendrik. No ütle nüüd!

Üldse kindel pole ka see, kas see mees, kes oma leivapalukest Tiganiku poe silgutünni suskama käis, oli ikka Haanjast või tuli teine hoopis Kasaritsast. Kasaritsast oli tal tükk maad lähem tulla, ma mõtlen...

Ma ei tea, kuidas on lood puhastverd eestlastega, aga võrukate hulgas pole kindlapeale kedagi, kes ei teaks laulu "Haanja miis", lugu vaesest mehikesest, kes kolm päeva jutti raskeid lubjakive Haanjast Võrru vedanud  ja siis Tiganiku-härra poes silgutünni nähes luba lunima hakanud, et oma leivapalukest soolvette kasta. Lahke poodnik lubanudki.

Laulu sõnade autorlus on omistatud Jaan Räppole, kes aastal 1897 kirjutas luuletuse oma isast pealkirjaga "Kasaritsa mehe kurbdus ja rõõm". Vaid nelja värsi jagu on selles sarnasusi "Haanja mehega". Nii et kumb ta siis ikkagi oli, Haanja või Kasaritsa mees?

Kiviveo kohta on samuti mitmeid arvamusi - võimalik, et linnal oli kive vaja ehituseks, sillutuskivideks või uute nõuete järgi majadevaheliste tulemüüride ehitamiseks. 

"Haanja mehe" originaal-lauluteksti on esimest korda mainitud 1898 aasta Postimehes. Muu toreduse kõrval on sealsest tekstist ka järgmist leida:

 “Et Haani meestel, nagu öeldud, sissetulekud wäikesed, on nad ka sunnitud piskuga läbi ajama. Wiina asemel, mis palju raha nõuab, enne kui weel inimene purju saab, joowad nad eeterit, millega wähema raha eest purju wõib juua."...

Talupojatarkus, ma ütlen!

Ja kust on laulule viis võetud? 

Minu suureks üllatuseks on sarnane meloodia tuntud ka Lätis: "Jūras māte man prasīja".  Koogelmoogeli tõlge: "Mere ema küsis minult". Vähe sellest, et me Viljandi paadimeest lätlastega jagama peame (olgu, liivlastega), nüüd veel Haanja meest ka!

Vähemalt "laulu sisse pistetud" poemees Tiganik on reaalne Urvaste kandist pärit mees Adam Tiganik ja teda lätlastega poolitama ei pea.  Adam olnud igatpidi kena ja lugupeetud mees, keda  eeskätt tema aususe, täpsuse ja vastutulelikkuse pärast hinnati.  Jõudis pidada kooliõpetaja ja Ühispanga kassapidaja ametit, võidelda laulu arendamise eest Võrumaa ja kuuluda "Kandle" seltsi eestseisusesse. Laulus jutuksolev pood asunud aadressil Kreutzwaldi 51. 

Urvastest on üldse kenad inimesed pärit, näiteks Contra ja...

Aga Haanja mehest on veel üks vahva versioon, Eino Baskini ja Jüri järveti poolt esitatud, algab järgnevas klipis umbes 2.30 pealt...

 

Kui see kroonide mäng meil ükskord läbi saab, siis võib Võrru tulla võru keelt kuulama. Iga päev kell 11 võib Keskväljakul kuulda mõnd võrukest - kuulsat või vähemkuulsat (näiteks Contrat) - võru keeles rääkimas, mida tema oma linnast arvab. Nii umbes juuni keskpaigast on plaan alustada - loodetavasti on selleks ajaks mäng läbi...

Ja kui see kroonide mäng meil ükskord läbi saab, siis võib ju jälle ehk ka Lätis ringi vaadata? Enne seda  võib siis muidugi ka ABZ Reiside lehel ringi vaadata :) !