Mitte miski siin ilmas ei ole kindel ja mitte miski ei pruugi olla nii, nagu sa arvad, ükskõik, kui tõene ja usutav see ka tundub. Armunutena abiellunud lahutavad ja kõige kindlamatena tundunud faktid lükkab keegi ühel päeval ümber. Nii näiteks olen mina eluaeg pidanud Tallinna esmamainijaks Al Idrisit aastal 1154, aga mingil hetkel on keegi kuskil ümber mõelnud ja otsustanud, et tegelikult oli selleks kohaks hoopis Liivimaa Hendriku kroonika 15. juunist aastal 1219. Vähe sellest, et Tallinna esmamainimine aasta on muutunud, Läti Hendrikust on saanud Liivimaa Hendrik. No ütle nüüd!
Üldse kindel pole ka see, kas see mees, kes oma leivapalukest Tiganiku poe silgutünni suskama käis, oli ikka Haanjast või tuli teine hoopis Kasaritsast. Kasaritsast oli tal tükk maad lähem tulla, ma mõtlen...
Ma ei tea, kuidas on lood puhastverd eestlastega, aga võrukate hulgas pole kindlapeale kedagi, kes ei teaks laulu "Haanja miis", lugu vaesest mehikesest, kes kolm päeva jutti raskeid lubjakive Haanjast Võrru vedanud ja siis Tiganiku-härra poes silgutünni nähes luba lunima hakanud, et oma leivapalukest soolvette kasta. Lahke poodnik lubanudki.
Laulu sõnade autorlus on omistatud Jaan Räppole, kes aastal 1897 kirjutas luuletuse oma isast pealkirjaga "Kasaritsa mehe kurbdus ja rõõm". Vaid nelja värsi jagu on selles sarnasusi "Haanja mehega". Nii et kumb ta siis ikkagi oli, Haanja või Kasaritsa mees?
Kiviveo kohta on samuti mitmeid arvamusi - võimalik, et linnal oli kive vaja ehituseks, sillutuskivideks või uute nõuete järgi majadevaheliste tulemüüride ehitamiseks.
"Haanja mehe" originaal-lauluteksti on esimest korda mainitud 1898 aasta Postimehes. Muu toreduse kõrval on sealsest tekstist ka järgmist leida:
“Et Haani meestel, nagu öeldud, sissetulekud wäikesed, on nad ka sunnitud piskuga läbi ajama. Wiina asemel, mis palju raha nõuab, enne kui weel inimene purju saab, joowad nad eeterit, millega wähema raha eest purju wõib juua."...
Talupojatarkus, ma ütlen!
Ja kust on laulule viis võetud?
Minu suureks üllatuseks on sarnane meloodia tuntud ka Lätis: "Jūras māte man prasīja". Koogelmoogeli tõlge: "Mere ema küsis minult". Vähe sellest, et me Viljandi paadimeest lätlastega jagama peame (olgu, liivlastega), nüüd veel Haanja meest ka!
Vähemalt "laulu sisse pistetud" poemees Tiganik on reaalne Urvaste kandist pärit mees Adam Tiganik ja teda lätlastega poolitama ei pea. Adam olnud igatpidi kena ja lugupeetud mees, keda eeskätt tema aususe, täpsuse ja vastutulelikkuse pärast hinnati. Jõudis pidada kooliõpetaja ja Ühispanga kassapidaja ametit, võidelda laulu arendamise eest Võrumaa ja kuuluda "Kandle" seltsi eestseisusesse. Laulus jutuksolev pood asunud aadressil Kreutzwaldi 51.
Urvastest on üldse kenad inimesed pärit, näiteks Contra ja...
Aga Haanja mehest on veel üks vahva versioon, Eino Baskini ja Jüri järveti poolt esitatud, algab järgnevas klipis umbes 2.30 pealt...
Kui see kroonide mäng meil ükskord läbi saab, siis võib Võrru tulla võru keelt kuulama. Iga päev kell 11 võib Keskväljakul kuulda mõnd võrukest - kuulsat või vähemkuulsat (näiteks Contrat) - võru keeles rääkimas, mida tema oma linnast arvab. Nii umbes juuni keskpaigast on plaan alustada - loodetavasti on selleks ajaks mäng läbi...
Ja kui see kroonide mäng meil ükskord läbi saab, siis võib ju jälle ehk ka Lätis ringi vaadata? Enne seda võib siis muidugi ka ABZ Reiside lehel ringi vaadata :) !
No comments:
Post a Comment