"Kas teil mõni aruraasuke on kuskil pea sees olemas?" teeb tulede ja viledega kohalesaabunud härra Ohraana kurja nägu ja häält.
"On."
"Kuskohas ta teil on! Siin ei tohi ju ometi pildistada! Saadsa aru - ei tohi! Mulle helistati, et lilleline pluus muudkui kõnnib ringi ja teeb pilte!"
"Jah, ma olen turist. Turistid kõnnivadki ringi ja teevad pilte." Kusjuures ma olin saanud imelaheda pildi - ühes servas Aserbaidžaani vapileegike, teises servas vaatab kaamerasse naftatornide vahel ringijõlkuv lehm ning nende kahe vahelt sajad puurtornid mäenõlvadelt Kaspia mereni välja. Üle kuuesaja väitis üks mees, kellega me juttu ajasime, siin neid torne ja pumpasid olema.
"Aga mitte ometi sellises kohas!" oigab Ohraana. "Iga täie mõistusega inimene saab ju aru, et sellises kohas ei tehta pilte! Te saate ju ise ka aru, et ei tehta?"
"Ei saa. Ma olen turist. Eestist. Ma ei ole elu sees ühtegi naftapuurtorni näinud. See on minu aoks põnev. Ja siin pole ühtegi keelavat märki! Me tuleme hotellist - te ju teate seda hotelli sääl mäe otsas? - ja täpselt tee peal on imelahe naftamaastik, mitte ühtegi sissesõitu või peatumist keelavat märki ei ole - muidugi me peame kinni ja teeme pilti! Miks te märke üles ei pane, kui siin peatuda pildistada ei tohi?!"
"Sellepärast, et siis hakkavad kõik kinni pidama ja pildistama! Aga ei tohi!"
See on küll huvitav loogika.
"Näidake oma pildid ette!" kamandab härra Ohraana. "Ui-ui-ui! Ei tohi, ei tohi! Need tuleb kõik ära kustutada!"
"Aga see lehm - kas tema võiks jääda? Vaadake, kui ilus ta on!"
"Kas te olete peast segi?" jõllitab Ohraana mu telefoni. Lehmaga ühe pildi peal oleval vapileegil ilutseb mingi number - ilmselt umbes nagu naftakvartali tähis. "Mitte mingil juhul! Kustutage kohe ära!"
Samal ajal pildistab Ohrana meid, meie passe ja viisasid igast küljest ning suhtleb kellegagi kuskil telefoni teises otsas. "Jaa, turistid. Jaa, pildistavad. Jaa, kõike-kõike. Jaa, pildistasin."
"Kuule, sa oled minuga ühel aastal sündinud!" ütleb Ohrana korraga.
"Äkki ma siis tohin selle lehmapildi ikka alles jätta, nii mälestuseks? See on nii ilus pilt..."
Ohraana ei luba ühtegi pilti alles jätta. Võtab telefoni enda kätte ja lappab ka eelneva galerii läbi. Sealt midagi kahtlast silma ei hakka, kuid kuna talle on öeldud, et ma kõnnin ringi fotoaparaadiga, hakkab ta seda nõudma. Mul pole aparaati kuskilt võtta. Ohrana nõuab, et ma oma koti sisu ette näitaksin. Ühes riidest kotikeses on mul peotäis tehnikavidinaid - erinevate riikide jaoks pistikuotsi jms.
"Milleks sulle need?" satub Ohraana jälle ärevusse.
"Selleks, et erinevates riikides telefoni laadida ja siis nende lehmi ja naftväljasid pildistada."
Ohrana muigab. "Mis su nimi on?"
"Sa ju pildistasid üles. " Nüüd muigab Ohraana kaaslane.
"Aga ikkagi, miks te siitkaudu sõidate ja miks te siin pildistate?"
"Sest see on huvitav ja ühtegi keelavat märki kuskil ei olnud."
"Kas te Armeenias olete käinud?"
Ohraana süda läheb tükk maad kergemaks, kui kuuleb, et me ei ole.
"Aga kust te teadsite, et siit tee läheb?"
"Meil on silmad, me näeme teed ja GPS ka väidab, et siitkaudu saab ka Bakuusse."
"Aga nüüd sõidate kõige otsemat teed siit minema: siit-siit-siit..."
Ehkki Ohraana tundub tõredust rohkem mängivat kui asi väärt, jääb hinge väike ärevus: kas meid lastakse siit riigist rahumeelselt välja või - kas meile järgmine kord viisa antakse? Nüüd, kus me teame, et need tornid kuuluvad firmale Socar, kellel on Aserbaidžaanis 25 aastat edulugu?...
Bakuust lõuna poole jäävad samuti avarad naftamaastikud ning meres endas seisavad naftaplatvormid üksteise taga reas nagu Hiiumaa madalikud. Kui rannas mõni plats tühjaks imetud saab, ehitatakse selle pääle plääž. Ja uus linn. Aserbaidžaanis algab linn suurte ja võimsate linnaväravatega. Nii oli ka Kaspia ääres üks linn tulekul - keset tühjust ja lagedat seisid võimsad modernsed väravad kirjaga "Valge linn"...
See pilt on tehtud mõned päevad varem Bakuu lähedal ja oli juba arvutisse laetud. Hääletult koogutavad nokatsid pumpavad igaüks ööpäevas 2-6 tonni naftat välja - vähemalt väitsid niimoodi mehed, kellega me enne Ohraana saabumist juttu ajasime.
Järgmised pildid on äärmiselt salajased.
Et vaguralt auto tagaistmel kössitaval vanaproual ka nutitelefon võiks olla, selle peale Ohraana muidugi ei tulnud.
Taamal Kaspia. Nafta on siinkohal ca 1200 m sügavusel.
Aserbaidžaan põleb. Mõnikord põleb vesi, ,...
... mõnikord maa. Mõnikord lehvib tulelont mõne torni otsas - kaugelt maanteelt ei saa täpselt arugi, mis torn või korsten see siis nüüd on, mis niisuguse laia leegiga lehvitab. Mõni ime siis, et siin tulekummardajate ehk zoroastrite usund hääd kõlapinda on leidnud.
Zoroatrism on maailma vanim monoteistlik usund, pärit 1. aastatuhandest e Kr. Selle järgi on peajumal ja maailma looja Tark Isand (Ahura Mazda), kellele vastandub Kuri Vaim (Ahriman).
Zoroatrism põhineb prohvet Zoroasteri õpetusel (Avesta), on mõju avaldanud nii judaismi kui kristluse kujunemisele ja on tänaseks säilinud Indias Mumbai lähistel elavatel parsidel.
Zoroatrismi kohta on rohkem infot siin.
Aserbaidžaanis on säilinud hulk tulekimmardajate templeid, mille kõigi kohta käib sõna Ateshgah (atesh = pärsia k 'tuli'). Bakuus asuv Ateshgah on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Usk on ikka imelik värk. Mida kõike inimesed ei usu - üks Postimehe artikkel väidab, et Eestis on üle 90 usundi, sealhulgas niisugused toredad sektid nagu Lilla Leegi Hoidjate Vennaskond, Rõõmsa teaduse Liikumine, Unitaarsed Universalistid... (Artikkel on siin.)
Askeetlik tulekummardaja, kes on otsustanud mingil põhjsel oma ühte kätt aastaid ühes ja samas asendis hoida.
Ateshgah Bakuu serva pääl.
Ja siis on igal pool kirjas, kuidas Aserbaidžaanis põleb mägi. Yanar Dag = Põlev Mägi. Iga issandama turismiprogramm prestenteerib mäge kui Bakuu kõige vägevamat atraktsiooni ja internett on ühte ja sama pilti täis.
2017 võeti mägi kaitse alla ja...
2017 võeti mägi kaitse alla ja...
Igatahes oli Yanar Dag Aserbaidžaani-reisi suurim pettumus: neljameetrilise põlevale ribakese ette on ehitatud korralik amfiteater 900-le pealtvaatajale ja tuleriba külastamise eest nõutakse väljamaalaselt nüüd ca 5 eurot. Olgu, põleb juba ammust ajast, aga... 5 eurot paarimeetrise põleva riba eest...
Milleks neile see amfiteater?
Ilmselt selleks...
Tundub, et on aeg hakata kodu poole liikuma.
No comments:
Post a Comment