Reisipakkumine valitsusele

Ellu jäävad kohanemisvõimelised. 

Kuna valitsus on soovitanud tähelepanu pöörata siseturismile ja samas lubanud välja saata ukrainlastest tööjõu, siis - oludega kohandudes -  olen mina neile koostanud aja- ja asjakohased pakettreisid:

3-päevane tööreis Lõuna-Eesti põllumajandusettevõttesse.

Hind a' 794.- eurot sisaldab

• transporti Tallinnast Lõuna-Eestisse ja tagasi; 
• tööd (0,5 päeva + 1 päev + 0,5 päeva) vastavalt töökäsi vajava ettevõtte profiilile ja hooajale põllul / kasvuhoones / hoidlas / laudas / sigalas; 
• 2 ööbimist turismitalus;
• 2  hommikusööki, 3 x lõunasööki, 2 x õhtusööki (kohalikust toorainest)
• kohtumisi valijatega (põllumajandusettevõtja, kes tutvustab Ukraina tööjõu ja koolilaste ning kaasaegse põllumajandusettevõtte ja kolhoosi erinevusi; turismitalu pidaja, kaastöölised) 

Perepilet 2 + 2, näiteks 2 ekreiiti + 2 sotsi - 2499.-  Perepilet on koostöövõimekuse arendamise eesmärgil võimalik vaid variandis 2 koalitsioonipartei + 2 opositsioonipartei esindajat.

Ja et mind süvaluses ei süüdistaks ega ka mitte rahaahnuses ja et kõik ikka ilusasti läbi paistaks, lisan ka hinna kujunemise stoori:

• Lõuna-Eestist Tallinnasse ja tagasi - ca 500 km - kütusele ca 50 eurot; 1. ja 3. päeval = 2 x 50 = 100. Kuna kütuse hind hetkel langes, siis teeme soodushinna, 99 eurot.
• Autojuht-giid-tugiisiku töötasu (koos maksudega) 3 päeva  x 100 = 300 eurot. Mul käis ükspäev torumees, see tahtis 8 tunni eest 600 eurot, nii et 100 raha päevast on peaaegu tasuta tehtud. Võõrkeelse ekskursiooni (võru keeles) eest lisatasu 75 eurot (25 eurot päevas - suisa piinlik on nii väikest raha küsida, eriti kui see tunnihinnaks ümber arvestada, aga noh, kriisiaeg, kõik peame piskuga läbi ajama.) Tugiisik tähendab seda, et autojuht-giid töötab põllul koos kliendiga, jälgides silmanurgast kliendi tervislikku seisundit ja panustab samal ajal ka oma kätega põllumjanduse tööjõupuuduse leevendusse; 
• 7 söögikorda. Rikkalik hommikusöök 10 eur, kohalikust toorainest lõuna- ja õhtusöök 15 eur. Kokku 95 eurot.
• 2 ööd turismitalus 1-ses toas 100 eurot; 
• 100 eurot turismifirmale, 100 eurot põllumajandusettevõttele.

Loomulikult olen valmis pakkuma ka 5-, 10- ja 30-päevaseid pakette. 

Kuna tegemist on tõsise siseriikliku probleemiga, siis loodan eelkõige siseministeeriumi peale. Loodetavasti näitab minister ise eeskuju. 

Kuna töö saab toimuma väljas, siis ka välisministeeriumi peale. Loodetavasti näitab minister ise eeskuju.

Kuna tegemist on põllumajanduse päästeoperatsiooniga, siis ka põllumajandusministeeriumi peale. Loodetavasti näitab minister ise eeskuju. Päästeamet on samuti teretulnud. 

Kuna ukrainlased on plaanis asendada koolilastega, siis ka haridusministeeriumi peale. Loodetavasti näitab minister ise eeskuju.

Kuna toidujulgeolek on meie kõigi asi, siis ka kõiki teisi ministeeriume ning nende allasutusi. Loodetavasti näitavad ministrid ja juhid ise eeskuju.

Registreerumiseks palun pöörduda telefonil 5645 7384.

Jään põnevusega ootama!

Kõigile teistele korraldan ennustusvõistlused: 

1) mitu kõnet ma seoses selle postitusega saan; 

2) mitu inimest paketi ostab.

Et ennustusvõistluse pealt teenida, peaksin ma muidugi tasulise telefoninumbri tekitama... kannatage siis paar päeva, head sõbrad, ma usun, et eriolukorra lõpuks on mul see olemas! Ja selleks ajaks olen ma kindlasti välja mõelnud ka selle, et kas ja kui suurte panustega või kuidas see täpsemalt peaks toimima...

Eelnev ei tähenda muidugi, et lihtinimestele oleks antud reisipakett keelatud - ikka kõik need, kellele Eesti käekäik armas on, peaksid panustama, mitte siseturismi ainult  RMK matkaradadel tasuta metsaonnides ööbimisega toetama!

Üks reklaam veel: 

Kui see kroonide mäng meil ükskord läbi saab, siis võib Võrru tulla võru keelt kuulama. Iga päev kell 11 võib Keskväljakul kuulda mõnd võrukest - kuulsat või vähemkuulsat (sh Navitrollat) - võru keeles rääkimas, mida tema oma linnast arvab. Nii umbes juuni keskpaigast on plaan alustada - loodetavasti on selleks ajaks mäng läbi...

*   *   *

Kohati tundub, et valitsus on käivitanud eksperimendi "Vaatame, kaua nad vastu peavad". Nagu koroonast, kes turismile vee peale tõmbas (ja mitte 70%-lise, vaid korraliku 100-kraadise keeva vee, et võtaks ikka naha, karvad ja liha ka luudelt lahti)  veel vähe oleks! Nüüd on otsustatud ka põllumajandusele täiendav - ja täiesti koroonaväline - põnts panna!

Mina, tegevuseta reisijuht, olen koroonast võtnud kõik, mis võtta annab. Läbinud hooldajate kiirkursused juhuks, kui peaks olema vaja kuskile hooldekottu appi minna. Nüüd perutan põllul. Koos ukrainlastega. Ka 12-tunniseid päevi, sest kui ilma on, põld kannab  ja taimed on põllule toodud, siis tuleb nad maha istutada. Punkt. 

Ukrainlane minu kõrval on kahekordse kõrgharidusega. Ukrainas saaks ta palka 100-200 eurot kuus. Hinnatase Ukraina poes on suht sama, mis Eesti marketites. Ukrainlane on selle palga üle, mis ta Eestis saab, väga õnnelik. Ukrainlane on kõigega väga rahul - ütleb, et peremees on väga mõistlik ja et elamistingimused on väga head.

Eestlane minu kõrval arvab nii palgast kui peremehest tükk maad halvemini.

Täpselt samal põhjusel - raha - läksid omal ajal ja käivad tänini eestlased Soome. Tänahommikune Terevisioon ütles, et  ca  60 000 on neid eestlasi, kes  praegu Soomes tööl. Kes ei tahaks sama töö eest 2-3 korda suuremat palka saada! Tahab ukrainlane, tahab eestlane. Ma arvan, et vähemalt pooled Lõuna-Eesti talud on ilusaks ja korda saanud tänu Soomele.

Kui me keelame ukrainastel Eestis töötamise, peaksime ju keelama ka eestlaste töötamise Soomes? 

Kui me keelame ukrainlaste töötamise Eestis, siis ega nemad sellest kaota - kaotajad oleme ikka meie ise, nii meie põllumehed kui meie poeskäijad. Ukrainlased lähevad siis lihtsalt  näiteks lätlaste või leedulaste juurde. Või poolakate juurde, kuigi neile meeldib Eestis rohkem kui Poolas. Vähemalt nendele, kellega mina koos põllul olin. 

Et eestlased põllule meelitada, tuleks kõvasti põllupalka tõsta. Tõstetud palk läheks aga nagu lupsti kartuli, kapsa ja kogu muu põllumajandusrosolje poehinna sisse ning meie ostaksime poest jätkuvalt Läti lehtsalatit ja Poola porgandit... Ja kuhu see meie põllumees siis oma kallid - nii otseses kui ülekantud tähenduses kallid - kapsad-kaalid peaks panema? Need pagana põllumehed toodavad meil ju tänapäeval nii palju, et valitsus üksinda seda ära süüa ei jaksa, selles olen ma kindel!

Koolilaste põllule viimine on muidugi eriti piinlik mõte. Õigemini, mõttel pole häda midagi, kuid see ei toimi. Ma pole kohanud ühtegi inimest, kes oma kolhoosiskäike kirjeldaks sõnadega "oli tore tööd teha". Kõik hakkavad rääkima, kuidas sai hullult nalja, aga tänapäeva talunik ei taha oma põllule naljamehi. Tema arvestab väga täpselt, kui palju maksab üks kapsataim või mulla sisse peidetud kartul. 

Õpilaste suhetest põllutöödega võivad rääkida kõikide kutsekoolide õpetajad: õpilased tulevad praktikalt tagasi ja on nördinud, et nad pidid päev läbi ühte ja sama tööd tegema, et ei olnudki välku ja pauku ja tivolit...  Seda kogesin ma nii Räpina Aianduskoolis töötades kui ka praegu: kaastööline, noormees-praktikant Olustverest räägib päevast päeva vaid sellest, kuidas ta koroona tõttu ei saanud  traktorilube ära teha. Kui koroonat poleks tulnud, kimaks ta praegu traktoriga mööda põlde, mitte ei peaks siin küürutama...

Mitte et noormehel  iseenesest midagi viga oleks. Mul on endal ka kunagi traktoriload olnud, keskkoolist sain. Selle eest, et teadsin, missugune näeb välja nukkvõll. Ja traktoriste on talumeestele vaja ka - jessake, millised tarkpead need tänapäevased masinad on! Traktorist joonistab traktorile põllu ette, ütleb, mida teha, ja siis masin ise sõidab GPS abil mööda põldu ringi, traktorist jalutab samal ajal traktori taga, vaatab, kas istutussügavus on õige, kas päike paistab ja palju lõunani aega on jäänud. Loomulikult on see tükk maad toredam kui mistahes muu tegevus, kus tundide viisi sundasendis tuleb olla. 

Pilt on illustratiivne ja pärit siit. 

Aga ma tõesti ei tea, kustkohast võetakse ukrainlastele asendajad. Kuskohas on need eestlased, kes on valmis mõne kuu aastast töötama ja siis jälle töötuna ootama, kuni uus hooaeg tuleb. Ühes olen ma kindel: gümnaasiumis küll mitte. 

Ma mõtlen, et kõik Soomes töötavad eestlased võiksid nüüd natuke kõvemini jalgu trampida ja öelda igal pool ja mitu korda, et las need ukrainlased töötavad aga edasi sääl Eesti põldude pääl. Nende suust kõlaks see eriti õiglaselt. Et kui me kõik nagunii juba koroona käest peksa saame, siis ei ole mõtet seda nahatäit veel suuremaks sikutada...

Kõik Eestimaal elavad inimesed võiksid tegelikult sedasama öelda. Nii, et valitsus ka kuuleks. 

Või siis ikka tõmbame üheskoos põlumajandusele ka vee peale? Selle sajakraadise?