Viie-tärni-inimesed

"Tere!"

Olen oma õhtusel pitspõlleringil. Ukse on koputamise peale avanud nii umbes minuvanune naine. Tubade nimekirjas seisab tema puhas eesti nimi - täpselt nii puhas, et tegemist on ilmtingimata eestlasega. Olen elevil.

Ei mingit reaktsiooni. Mitte kõige väiksematki.

Pagan, aga äkki ta ei taha, et keegi teaks, et ta siin on? Või siis ikkagi on keegi "ümberasunu"? Või... või... Aga "Tere!" peale peaks eestlane ometi kuidagigi reageerima?

"Brauchen Sie Abendbedienung? Do you need eveningservice?" lähen hetkelise meievahelise vaikuse järel üle peenematele keeltele. Õhtust serviisi tahate?

"Jaa, leite, spääte, kommensii  spääte!"

Olgu, ma siis tulen hiljem ja tõmban su teki laiali...

"Spääte" saabki meie edasise suhtluse põhisisuks. "Kommensii spääte."

Loomulikut ei suuda ma jätta guugeldamata. Advokaat ja ärinaine, ütleb see. Ütleb isegi, millistes riikides äri ajab.

Ärinaine on tulnud koos kaaslasega, kes võiks olla tema tütar. Võib-olla ongi, ma ei viitsi rohkem uurida. Kummalgi on oma kahe-inimese-tuba ja nimekirja järgi on need VIP-inimesed. 

Väga Tähtsaid Inimesi on hotellis teisigi. Mõned on kohe nii vipid, et kui sul tema tuba üle käidud saab, tuleb lapsehoidja kohale helistada. Lapsehoidja roomab siis veel korra kõik nurgad üle, et ega ometi kuskile mõni tilk või kübe pole kukkunud või kuivanud.

Tundub, et kui inimene on nii jõukas, et talle pole mingi probleem endale viieks nädalaks sviit üürida, siis on ta kuidagi... mõistlikum. Põline rikas ei rõhuta oma positsiooni ja jõukust. Ta paneb igal õhtul välja sildi "Tänan, me saame ise teki pealetõmbamisega hakkama" (tegelikult on seal küll kirjas "palun mitte segada", aga see teeb sama välja). Põline rikas ei viska pärast iga duši-all-käiku kõiki oma käterätte ja saunalinu põrandale, vaid riputab need kuivama.  Põline rikas on suuteline ennast nende sisse veel kohe mitu korda kuivatama. Sest ta on ennast duši all ju puhtaks pesnud. Aga värske rikas on alles nii räpane, et tema niisama lihtsalt puhtaks ei lähe, Temal läheb vaja ühe keha kuivatamiseks kahte saunalina ja seda  kaks korda päevas. Saunalinad tuleb peale kasutamist muidugi kohe pesumajja saata, sest värske rikas on ju viie tärni eest maksnud.

Linu vahetatakse kõigil ülepäeviti, sõltumata sellest, kas oled väga tähtis või vähem tähtis. (Kõige selle juures on igas vannitoas kaardike, mis räägib keskkonnasäästlikust hotellist.)

Põline rikas ajab töötajaga kohtumisel paar sõna juttu.  Teinekord kiidab, kui ilusasti oli koristatud. Küsib, kas sul vabu päevi polegi. Nagu täiesti tavaline inimene. Kui värske rikas satub tuppa tulema sel ajal, kui sa seal just koristad, siis kamandab ta su sealt poole töö pealt välja - üks tekk saab koti ümber, teine mitte - "Spääte!" Põline rikas küsib "Mis sa arvad, kaua sul veel läheb?" ja lubab siis need kolm kuni viis minutit kuskil rõdul ilma ja inimesi nautida. 

Aga muidu on viietärni-inimesed täpselt samasugused nagu nende ilma tärnideta liigikaaslased. "Kas minibaarist joodu eest ei peagi juurde maksma?" oli üks taadu üllatunud. 

"Ei pea," kinnitas tolmuimeja.

Pärast seda leidsin taadu toast iga päev kolm tühjaksjoodud õllepudelit - täpselt kolm õlut minibaaris ongi. 

Aga muidu on viie-tärni-inimesed täpselt samasugused nagu nende ilma tärnideta liigikaaslased. Ainult mõned neist on kohutavalt koledad - või miks muidu on nad terve kohvritäie ilutooteid suusamäele kaasa vedanud ja need kõik ühekaupa vannituppa laiali laotanud? 

Aga muidu on viie-tärni-inimesed täpselt samasugused nagu nende ilma tärnideta liigikaaslased. Mõned hoiavad oma toad korras, mõned laotavad kõik, mis nad kodunt kaasa võtnud on, laudadele-toolidele-põrandale laiali. Toatüdruku ülesanne on nende asjad niimoodi kokku panna, et oleks ilus ja samal ajal neid võimalikult vähe puudutada-liigutada... See on ülesanne, millele mul veel lahendust ei ole.

*   *   *

Jõulude ja aastavahetuse aja on hotell viimse pilgeni täis olnud ja seega töötajatel vesi ja vile taga. Vabu päevi ei saa keegi ja tööpäevad ise on nagu korralik kartulivõtt kaks nädalat jutti. 

Jõululõuna tähendas seda, et sööke oli veidi rikkalikum valik ning laudu ehtisid valged linad. Aega pidulikkuse nautimiseks nagu ikka - pool tundi. 

Jõululaupäeva õhtul kell kuus kogunes  kogu külalis- ja töötajaskond hotelli ette, kuulas ära kellegi tervituse ning laulis laululehtedelt püha ööd, oh kuusepuud ja veel kahte üldtuntud jõululaulu. Mille sõnad olid minul kui herr Soonvaldi koolitatud kristlasel juba noorest east saati saksa keeles peas, au talle :)!

Uut aastat võeti vastu pokaali šampusega - 140-st töötajast oli kohal ca 30. Ülejäänud olid kas lihtsalt oimetud või rügasid, sest restorani pool ometigi pidutses täiega. "Havanna öö" oli selle peo nimi, kuhu külalised ennast triikisid-viikisid, 350 öirot nägu. Veel kell viis õhtul toodi pesumajja valgeid triiksärke, mida viietärni-inimesed kell seitse algavale peole selga tahtsid panna... 

Tööinimesed jõid oma šampuse ära ja taarusid tubadesse - ei mingit pidu, lõbu ega läbu. Silmad on juba ammu kõigil tühmid ja tuhmid - vähemalt siis, kui viietärnilisi lähedal pole :)

Vana-aasta pitspõllering kulges oluliselt vaevalisemalt kui tavaliselt. Kõik olid peole läinud ja tubades valitses täpselt samasugune segadus nagu kodudes, kust inimesed kiiruga ja ülepeakaela peole kihutavad - kõik asjad on kappidest välja tõmmatud, igale poole vedelema jäetud - ja siis see vaene toatüdruk peab kogu laialilaotatud jõukust niimoodi kokku panema, et võimalikult vähe puutuks ja samas jääks ilus mulje. Ikka sokid ja alukad ja sukkpüksid ja pärlid ja... 

Uue aasta esimesel hommikul algas tööpäev pool tundi hiljem - võinuks tegelikult veelgi hiljem alata, sest inimesed magasid pidu ja päid välja. "Kommensii spääte" kostis nüüd juba päris paljudest tubadest. Mõned ei saand õhtani toast välja.

Õhtuste pidusöökde jäägid toodi lõunaks ka töölisklassi lauda. Merivähid!!! See Islandi kõige kallim ja kõige parem roog!!! 

Ma ei mäleta sellist toidualast pettumust oma elust - kummised, maitsetud... Ma ei sööks neid iial enam, ku see olnuks mu elu esimene kohtumine merivähiga! Ja selle eest maksti... aga mis see minu asi on!

"Kas teil uusaastaööl rakette ka lasti?" küsis tuttav. Kust mina peaks teadma - nagu korralikult töölisele kohane ma jõin sellel ajal toas šampust! Kui ma kümmekond minutit pärast keskööd lahkusin, polnud küll ühtegi pauku ei näha ega kuulda. 

Kuid kümmekond minutit enne keskööd, kui ma alles olin teel suurele joomale, kolises  mööda tänavat kamp rahvariides mehi, kellel kõigil suured-suured alpi lehmakellad justnagu kaelkookudega  seljas. 

Kui ma nähtu kohta uurima hakkasin, sain teada seda, mida ma ei küsinud - et paljudes mägipiirkondades on lehmadele kellade kaelapanek juba keelatud, sest nende kõlin-kolin ei lase inimestel magada... (Ja meie kaebme lehepuhurite peale?)

Aga täna oli mul pool vaba päeva. Millal järgmine vabadus saabub, seda täna veel ei tea. Ega siis viis tärni pole naljaasi!

Vanemad olijad teavad, et varsti läheb lahedamaks - nii et ilusat uut aastat meile kõigile!