Ma ei iusu, et mul sellist 23. detsembrit olnud on.
Targemate nõu kuulda võttes jalutasin parklasse - 3 km mäest alla - oma autot lumest välja kaevama. Ma saan aru, et kõigil neil, kes kapsastest memmesid ehitavad, on seda raske uskuda, aga...
Teekond mäest alla oli nagu vanaaegsest filmist. Noor naine ilusal jalastega kelgul mööda (valget) autoteed mäest alla sõitmas. Kellukeste ja kulinatega hobune ratassaani mäest üles vedamas. Taamal paksult suusatajid täis mäenõlv, hõisked ja kilked. Ümberringi vaikselt keerlevad õrnad helbed.
No tegelikult ma nii palju lund leida ei lootnud. Sest vahepeal on ju sulailmad olnud ja puha. Mäe otsa poodi labida järgi ka ei viitsinud minna - pool meetrit lund auto peal ja ümber tundus värske, pehme ja kohev. Nii ma siis kasutasin loovust pluss poolemeetrist harja - 25 cm saba ja 25 cm harjaseid - ja pühkisin oma auto lume seest välja.
Kuid ühe jõulukingi ma endale tänavu luban - labida...
Hotell Arosa Kulm, 22.12.2019
Soovin kõigile toredat jõuluaega - just selliselt toredat, mida keegi toreda all mõistab - ja olgem terved ning õnnelikud!
Kõik, mida vajad, tuleb su juurde
ühel või teisel varjatud kujul.
Kui tunned ta ära,
saab ta su omaks.
Kõiik, mida tahad, tuleb su juurde
tunneb su ära ja saab sinu osaks.
Hinga, loe kümneni.
Hind selgub hiljem.
D. Vaarandi
No comments:
Post a Comment