Tenet ja Kunda kultuur

Ma teadsin, et nii läheb. Aga minemata kah ei saand jätta - kuidas sa muidu ühiskondlikus diskussioonis osaled! 

Sõbranna teadis ka, et nii läheb. Et kui me selle kuidagi üle elame, siis ainult tänu sellele, et  saame üksteisele aegajalt ahastava näoga otsa vaadata, silmis küsimus: "Milleks ometi?"

Koju jõudsime õigeks ajaks. Ringvaates olid kohal spetsialistid, kes kõik kinnitasid: esimese korra vaatamisega ei saagi  midagi aru!

Mina sain aru: kaht ja poolt tundi katkematut kakelust, mida möödapääsmatult saadab kõrvukukutav välk ja pauk ja tärin ja mürin, mina teist korda vaatama ei lähe. 

Kaht ja poolt tundi katkematut kakelust, kus tänu ajaväänamisele osad kaklevad ederpidi, osad tagurpidi ja peategelased eriti innukalt aeg-ajalt iseendaga, mina teist korda vaatama ei lähe.

Esimest korda vaatasin kella filmi neljakümnendal minutil - et kas ei hakka juba läbi saama. Ei hakanud. Ära ka ei raatsinud minna - aega veel ligi kaks tundi, äkki ikka juhtub midagi... Ei juhtunud. 

Aga teie ikka võite minna - oma silm on kuningas! 

Kõige meeldejäävamaks seigaks minu jaoks seoses filmiga "Tenet" kujunes hoops järgmine: ooperikülalisteks linnahalli kontserdisaalis olid otse loomulikult eestlased, nii oma neli tuhat tükki. Ja kui nüüd kõik need hambuni relvastatud tüübid relvatärina saatel saali valgusid - ustest, akendest lavalt jne - siis Nolani kommentaar Mutikale Ringvaates oli umbes niisugune: "Eestlased mägnisid väga hästi tuima ja tardunud publikut."

 Aga vaat see teine asi, see Kunda kultuur!

Kunda rannas toimunud Mereluulepidu läheksin veel vähemalt kolm korda vaatama-kuulama, niisugune energia- ja emotsioonilaks!

Kui hästi sobis avalooks Jaan Krossi "Kõik inimesed on sündinud Genuas"! Kui vahva oli kordusefektiga tekitatud linnuparve õhkutõusmise tunne Liisi Ojamaa luuletuse ettekandmisel "Me nagu valged linnud"! Milline võitlus ja torm Anne Veesaare esitatud Kersti Merilaasi "Põhjarannikus!" Millise uue värvingu ja kohati sisugi (!) said luuletused, mida me tegelikult teame ainult lauludena! 

Kaks tundi hinge kinni hoides pakutava endasseahmimist - ja kui suurepärase  rolli tegi ilm! Täielik tuulevaikus. Merd ja taevast lahutav roosa loojangutriip. Kõike üheks mässiv imekerge  uduvihm - selline, mis ei tee päriselt märjaks, mis ei krabise jopedel-kiledel, kuid mis seob kõik kohalolnud kokku ühte olekusse, ühte hetke. Kaks tundi vältavasse hetke.

Aitäh, Kunda kultuurile :)!

Laupäeval, 5. sept peaks Kunda Mereluulepidu saama näha ka ETV-st. Aga ma ei usu, et see tunne päriselt läbi tuleb. Või mine tea...

    Kõik inimesed on sündinud 
    sinise mere ääres
    
    Kõikide isad
    on kummargil kangaspuude kohal
    kudumas kangast
    lastele jätkata
    
    Kõik lapsed jooksevad kangaspuude lõginast
    sinise mere kaldale vahtima
    varbad vees
    laevade kadumist silmapiiri taha
    
    Sest lapsed peavad sinna jooksma
    ja laevad peavad sinna kaduma
    ja varbad peavad saama märjaks
    
    Ja kõik asuvad teele
    sest kõik peavad asuma teele
    Karavellidega
    galeoonidega galeeridega galeassidega korvettidega
    fregattidega parklaevadega prikkidega brigantiinidega
    pargastega kuunaritega kaljastega kutritega jahtidega
    praamidega lotjadega luupidega parvedega paatidega
    venedega süstadega džonkidega butradega kanuudega
    praudega sampaanidega piroogidega kajakkidega aurikutega
    õhupallidega dirižaablitega bi- mono- aero- ja hüdro-
    plaanidega allvee- mootor- rootor- turboelekter- ja
    aatomlaevadega batüskaafidega TU-dega rakettidega
    ja vöö vahele pistetud hõlmadega
    ning avastavad uue maailma
    
    Kõik
    Mõni kõikide
    vähesed paljude
    igaüks iseenese jaoks
    Sest igaüks peab avastama oma maailma
    
    Teel
    peab ta vaigistama nurinad
    ja lämmatama vastuhakud
    iseeneses iseenese vastu
    sest tuhat kätt kisub teda
    tagasi
    
    Harjumus hoida kalda ligi
    õudusjutud põlvest põlve räägitud
    veekoletistest ja põlevaist väävlimeredest
    ja põhjatusse kukkumisest sealpool äärt
    hirm jäämägede ees mille hingamist
    on oma huultega tuntud
    ja tulemägede ees
    mille purskamist on nähtud oma silmaga
    ja vesikatkud nagu hõljuvad rohelised köied
    ja see mis on nõnda suur
    et punkti selle järel on võimatu panna
    TUNDMATUS
    
    Aga ometi saadakse pärale
    Sest igaüks saab mingil määral pärale
    ning avastab uue maailma uue mandri uue saare uue laiu uue rihvaribagi
    uue jalatäie maad mõtte ja südame tarvis
    Tulgugi tal seal kanda
    omast ajast ja ruumist kütkeid
    iseenese piiridest ahelaid
    või jalaraudu kaaslaste kadedusest
    leitagugi pärast et maa mille ta leidis
    või mõte mida ta mõtles
    või armastus mida ta armastas
    pole hoopiski see mille tema arvas selle olevat
    siiski on igaüks
    kõikide nimel
    oma maailma asekuningas
    
    Sest kõik asuvad teele
    ja kõik jõuavad mingil määral pärale
    
    Ja kõik isad on kummargil kangaspuude taga
    kudumas kangast lastele jätkata
    
    Ja kõik inimesed on sündinud
    sinise mere ääres
    
    JA KÕIK INIMESED ON SÜNDINUD GENUAS