Euroopa sai alguse Sakartvelost!

Mida iganes Sa minu kohta kuuled, palun usu seda. Mul ei ole enam aega kõike ümber seletada ja selgitada. Kui soovid, võid ka omalt poolt üht-teist lisada. (Netist)

Viimane aeg oli suvitama minna, sest varsti tuleb ju jälle talitama hakata. (Minu puhul küll eelviimane aeg, aga las see praegu olla). 

Tali tuleb, tali tuleb... Mägilaste mütsid, Saima pildistet. 

Võtsin igaks elujuhtumiks õed ka kaasa. Kolm tosinat õde. Ikka turvalisem. Paar ämmaemandat ja  mõni üksik äiaisand said samuti punti pakitud. Suunaks Sakartvelo.

Leedulased on nimekuju Sakartvelo ainuõigeks tunnistanud ja teevad sellega grusiinidele suurt rõõmu. Me võiksime neist eeskuju võtta. Samamoodi nagu laplased soovivad, et neid saamideks nimetataks, tahavad ka mägede pojad ja tütred, et maailm kasutataks nende riigi nime sellisel kujul, nagu nad ise seda teevad: Sakartvelo. Olgu, Georgia, Jürimaa, sobib veel ka. Kuid venekeelne Gruusia ei lähe kohe mitte. Niisiis võiksid ka maarjamaalased jürimaalaste soovile vastu tulla...

Sakartvelos oligi suviselt soe. Kohati koguni 27 plussi. Viinakuu alustuseks täiesti korralikud kraadid, eksole. Viina, õigemini küll tšatšat, seda va viinamarjapuskarit, pakuti ausasti iga nurga peal. Veini toodi ka kogu aeg keldrist juurde. Eks see toojatele üks paras rist ja viletsus olnud, sest keldri pikkust mõõdeti mitte küünardes, jalgades või meetrites, vaid kilomeetrites. Tulemuseks saadi seitse. 

Veinitegu õpetati samuti igal sammul. Teha ei lastud, pidime leppima teooriaga. Teha me poleks tohtinudki, vaatamata (või tänu) sellele, et meil olid puha pühad õed kaasas: naisterahva meel on muutlik ja kuna vein omandavat tegija iseloomu, siis kellel ikka sellist veini vaja, mis ettearvamatult käitub.

Veini tehkse Sakartvelos nii, et kogu puder ja kapsad, st purukstrambitud viinamarjad koos seemnete, kobararootsude ja muu prahiga kallatakse kõrini maasekaevatud kvevridesse veiniks settuma. Mujal maailmas kasutatakse puhast mahla. Nii on Sakartvelo vein maitselt tükk maad tummisem ja 8000 aasta vanune valmstusviis UNESCO kultuuripärandisse kantud.

Dinosauruste jäljed Sataplia (= mee koht) looduskaitsealal on muidugi veel vanemad kui veinitegu - väidetavalt 120 miljonit aastat. 

Joomist tuli ka õppida. Esiteks ei sobi toostmeistril tamadal öelda kolmest minutist lühemat toosti ja siis ta teeb oma kolme minutit täis nii härdalt, et enne jõuad viis peatäit ära nutta, kui lonksukese rüübata saad. Ilma tamada märguandeta kahjuks juua ei kõlba, nii teevad vaid barbarid.

Teiseks, jooma peab täpselt nii palju, kui tamada heaks arvab. Üldjuhul peale toosti pokaali lõpuni tühjaks ei jooda, see näitab, et sinu jaoks on pidu läbi, sina lõpetad - kuid siis ütleb tamada kolm korda järjest, et nüüd läheb põhjani... (Pohmakas on ainuke haigus, mis on inimesele õiglaselt määratud, kas pole?)

Kolmandaks - küll need mädege pojad ikka laulavad vägevasti! Kolmekesi teevad terve riikliku akadeemilise meeskoori ära! Selle eest on nende laul kah UNESCOSSE kantud.

Viinamarjakoristus Tbilisi moodi. Pilt on David Lobzhanidze FB-lehelt. Nime lõpp "-dze" = "poeg". (lõpp "švili" = "laps")

Koristushooaeg Kahheetia teedel.
""Sebrad" on teedele joonistatud dekoratiivsetel eesmärkidel," olin lugenud kellegi reisikirjast. Vastab tõele. 

"Mulle meeldis Kahheetias kõige rohkem," kinnitab üks reisija.   "Terve päev muudkui "Iz vinogradov" ja "Iz vinogradov""... 

"Ahah," ühman ja mõtlen, mis talle siis ikkagi kõige rohkem muljet avaldas - 550 viinamarjasorti? Peaagu kõigi hädade korral hää Saperavi? 7 km veinitunnelit? Degusteerimine? Tamadaga pidu?...

"Mu perekonnanimi on Vinogradov."

Kui meie maal on kätte jõudnud üldrahvalik moosimise aeg, tehakse Sakartvelos tšurtšellasid. Iz vinogrdov.  Niidi taha aetud pähklid kastetakse viinamarja- vms mahla sisse ja riputatakse siis nööri peale kuivama. 

Kuid veinirahvas ei ole oma 8000 aasta vanustele loorberitele puhkama jäänud. Tbilisi ülikooli teadlastel on ambitsioonikas plaan olla esimesed, kes Marsil viinamarju kasvatama hakkavad! Seetõttu tegelevad nad täiesti tõsiselt bakteritega, kes suudaksid Marsi pinnase viinamarjadele sobilikult viljakaks moondada... Võibolla seepärast ongi Sataplia looduskaitsealal  üliinformatiivne viidatulp, mille kõige ülemisel sildil näitab nool taevasse, teatades, et Marsile on 46 miljonit kilomeetrit. Kõige alumine silt lubab 25 m pärast WC-d...

Marsile ja WC-sse... Nende kahe vahele jäävad näiteks dinosauruste jäljed. 

 *   *   *

Sakartvelo sättis kaugetele külalistele oma kõige parema külje ette. Isegi kui ilmateade lubas sadada, jättis ta selle tegemata. Ka Kazbegi pealt puhus korraks pilved laiali - et me ikka näeksime: on jah kahetipuline! Ning Suur Sõjatee oli äsja ja üleni värskelt värvitud. 

Värskelt värvitud tee Stepasmindasse 

Mäed on alati ilusad.

Kord elanud kaks õde, kes teineteist hirmsasti hoidnud-armastanud, Üks blond, teine brünett. Ja armunud, lollikesed, ühte ja samasse mehesse! Lubanud siis teineteisele, et las mees valib ja nii jääb. Mees valis brüneti. Blond ei suutnud aga oma tunnetega toime tulla ja et mitte õe õnne segada, heitinud end kaljult alla. Nii sündinud jõgi Valge Aragvi. Suures leinas brünett-õde teinud seepeale sama. Sündis Must Aragvi. Nii nad nüüd koos voolavad. Lõpetuseks olla siis veel kõigest ilmajäänud mees kah kaljult alla hüpanud...

Selline hüppajate hõim siis Suure Sõjatee ääres...

Kaks õde, Must ja Valge Aragvi.

Õnnetut armastust jagub maailma igasse nurka. Batumi Romeo ja Julia lugu kujutavad liikuvateks skulptuurideks kujundatud moslemipoiss Ali ja kristlastüdruk Nino. 

"Ära muretse vananemise pärast! Sa teed ikka neidsamu nõmedaid asju ja keerad jamasid kokku, lihtsalt aeglasemalt!" teatab arvuti ühel hommikul.

"Just!" kinnitab meeskolleeg. "Vananemisel on omad plussid! Kui ma mõnikend aastat tagasi tööle läksin, ümbritsesid mind ainult vanamutid. Aga nüüd - puha kenad noored naised!"
Jah. Aeg annab arutust. Ja Alzheimeri. Aru ei pruugi anda. 

Uplistskhe koobaslinn on oma 3000 aasta üle uhke - või siis on seda tema kenad giidid. Ametlike giididega on Sakartvelos täpselt nii, nagu Venemaal, kus giidi kvaliteedi määrab see, et ta jumala eest jutuvoo vahele ei hingaks, et oleks võimalikult emotsionaalne ja et suu, mis hommikul kell kaheksa lahti tehakse, läheks kinni alles kell null-null. Selle kõige juures peab ülejäänud kamp giidile vaimustunult suu sisse vaatama, et ükski kuldmuna jumala eest niisama tühjalt põrandale ei pudeneks ja hea oleks, kui kuulasjaskond samuti  kogu püha etenduse aja hingamisega ei tegeleks.

Uplistsikhe koobaslinn (pilt Saima aparaadist)

See-eest Külalislahkusetuse Mere (tänapäeval küll rohkem nime all "Must meri" tuntud) kaldal asuvas Batumis võib hingata, hõisata ja täiel rinnal elu nautida - hooandja Saakašvili on sellele kõva tuule alla teinud. 

Öine Batumi promenaad

Batumi parem pool. 

Šaakašvili tehtud Batumi

Mida kõike mu silmad siin laia ilma pääl küll näinud ei ole! Sakartvelo sajanditevanust pampers-süsteemi näiteks veel ei olnud. 

Süsteem ise näeb välja umbes nagu piip. Nagu jumala tavaline puidust piip. See osa, kuhu iga mõistusega inimene tubaka topiks, sätitakse lapsele noksi otsa ja piibuvart mööda voolab vedelik nadratsi all asuvasse pudelkõrvitsasse. Too hoidvat ebameeldiva lõhna ilusasti enda sees ega jagavat seda kogu ilmaga. Et kaval süsteem laiali ei laguneks, tõmmatakse titt linadega hälli külge korralikult kinni.  Kuude kaupa sellist seliliasendit olla kohalikele vanasti lamedad kuklad kujundanud...

Mõista, mõista, mis see on... (aitäh Kaiale pildi eest!)

"Euroopa sai alguse siit!" kõlab Sakartvelo ametlik slogan. Tegelikult on see nii aja- kui kultuurilooliselt täitsa tõene väide: 8000 aastat veinikultuuri; siit on leitud 1,8 miljoni aasta vanuseid inimpealuid ja  jõgedest Euroopa vanimaid kuldesemeid, leitud on 34 tuhande aasta vanused linakiud, Sakartvelo ja Armeenia olid kaks esimest riiki, kes ristiusu vastu võtsid,  üks maailma vanemaid kirjakeeli...

"Palun õpime lisaks Stalinile ja Beriale ära ka Nino ja Tamara," palun ma pühasid õdesid. Nad on nõus. 

Purskkaev Kuitaisi kesklinnas. 

Kõik figuurid on arheoloogiliste leidude koopiad, kõige kõrgemal kuninganna Tamara kuldne hoburakend.

Mineralveelinna, kunagise kuulsa NL kuurordi Borjomi kesklinn näeb täitsa kobe välja. On uut ja on vana ning ka kuulsat vett lahmab endiselt ja vahet pidamata välja. Tuleb 8 km sügavuselt ja korjab tee pealt kõik hirmkasulikud mineraalid enda külge ja sisse. 

Borjomi, kuulsaim Sakartvelo 50-st mineraal- ja kuumaveeallikatele rajatud kuurordist. 

Klaaspõrandaga vaateplatvorm Sataplia looduskaitsealal

Hinkaalid - üks Sakartvelo köögi kuulsamaid roogasid. Ipaa! (= Vau!)

Kaia pilt. 

Hatšapuri - Adžaaria piirkonna paadikujuline lahtine  (kodu)juustupirukas

Kolm tosinat õde kulusid kõik marjaks ära. Esiteks õnnestus mul endal rögisema ja nohisema hakata, teiseks saavutasime kogu kollektiiviga teatava taseme kõhuprobleemides. Kohalik apteeker olla kellelegi väitnud, et neil just hakkas mingi viirus toimetama - võib-olla jagas külalislahke rahvas sedagi meiega,  või siis pole me lihtsalt nii suures koguses veiniga harjunud. Lehmapiim lööb ka kaasaegsel inimesel põhja alt, miks ei võiks seda siis vein teha, tummine, nagu ta säälmaal on...

Vaatamata kõigele jääb mitu südant Sakartvelosse maha - nii nagu ka stalakmiitsüda Sataplia koobastesse...

Südamlik pilt on pärit siit. 

Kui kellelgi nüid süda valutama hakkas või jäi või sai, siis - järgmise aasta augustis ja septembris on võimalik valuvaigistit saada :)