Ferdinand ja tema sõbrad

Ja niimoodi nad tapsidki meie Ferdinandi.

Kui kõik ausalt ära rääkida, jäi Ferdinand seekord siiski napilt ellu.  Tõsi, küll poolvigase ja kut kurjast vaimust vaevatud ning äraaetud hobusena, kuid ellu. Küllap pidi see Jumalikust vaatevinklist vaadatuna nii olemagi, et Ferdinand koju tagasi kupatati ja tal ennast surnuks töötada ei lastud. Sest on ju Jumal ise Ferdinandid (ehk Eesti Emad) nii kanged koostanud, et need vabatahtlikult ja omast initsiatiivist alla ei anna. Söövad kõhu valuvaigisteid täis, vannuvad ennast sõpradele tühjaks ja lähevad aga hambad ristis uuele päevale vastu.

Kirjuta lilledest ja liblikatest, ütles mulle keegi Islandi saaga järel. Nüüd ma siis kirjutan.

Roosidest, ja ütleme... meelespeadest. Mulle meeldib sinine.

"Fuih, milline sa oled!" Roosid on vaibale tõmmanud meelespea, kes pärast mitmenädalast permanentset kartulivõttu pahaaimamatult oma esimesel väljateenitud puhkepäeval lõunalauas lõbutseb. Nutitelefoniga, sest esiteks ei jagu roosiaias meelespea territooriumile netti ja teiseks ei räägi selles aias suurt keegi meelespeaga ühes keeles.

"Sa ei sobi siia! Fui-fui-fuih! Sinu arvates on meie iluaed ilmetu, meie külalised kombetud ja meie aednikud arutud. Sa ei tohi niimoodi arvata! Sa ei tohi niimoodi mõelda! Sa ei tohi niimoodi öelda! Eriti veel ei tohi sa seda kirjalikult öelda! Fuih!"

"Aga kust te võtate, et ma üldse teie roosiaiast kirjutasin?"

"Aga sa kirjutasid, et 190 voodikohta - igaüks teab, et siin ei ole ühtegi teist nii suurt roosiaeda!"

Kindlapeale loevad kõik  maailma kirjaoskajad suvalisest eestikeelsest blogist, et kuskil ilma pääl on viie tärni ja 190 voodikohaga roosiaed ja hakkavad seda põnevat informatsiooni kohe koos härra Gogoliga tõlkima...

"Sa pead lahkuma!"

"Kohe?"

"Me annme sulle 24 tundi järelemõtlemiseks."

Kahe tunni pärast on internetis kuulutus, mis otsib meelespeale asendajat. Seega pole mõtlemisest mingit tolku, roosid on ammu kõik ise ära mõelnud.

Rooside esinemine 24 tunni pärast on kui jutulinnu laul - katkematu kauniskõne, millesse meelespeal pole võimalik silpigi pikkida. 

"Ja kuidas või millal mina oma arvamuse asjast võin öelda?" saab meelespea enne väljaviskamist veel ukse vahelt küsida.

"Sa võid meili saata."

Saadan meili, kus juhin muuhulgas tähelepanu lausele oma blogi päises - et autor ei vastuta tõlkemootorite kasutamisest tulenevate arusaamatuste eest.

"Käesolevaga on meil heameel lisada manusega teile veelkord teie tööleping," saan vastuseks. 

"Niimoodi viietähnilistes tehaksegi," ütleb meelespea, kellele ma oma pitspõlle ja punast kleidikest tagastama lähen. "90 prossa meelespeadest vahetub pidevalt. Eile läksid viis noort toitlustusmeelespead minema. Ma olen ka otsinud endale kolmetärnilist kohta, aga neid pole saada."

Tundub tõsi olema - kui ma ennist netis nuuskisin, siis pakkuda oli ainult viielisi. (Ja kõik koos õhtuse tekitõmbamisega!)

Aga selle eest on mul arve Šveitsi pangas. No kas ei kõla uhkelt???

Milline elav kirjavahetus konto avamisega kaasas käis! 

Esimsel päeval tuli kiri - tigupostiga - mis tänas mind kõlavasõnaliselt selle eest, et ma nende kasuks olin otsustanud.

Teisel päeval saabusid reklaammmaterjalid.

Kolmandal päeval arve number.

Neljandal päeval kaart.

Viiendal päeval kaardi kood.

Kuuendal päeval oin-kalkulaatori moodi masin.

Seitsmendal päeval kaart, mis masinasse panna.

Kaheksandal päeval masinasse pandava kaardi kood.

Üheksandal...

Ma pole ammu nii palju kirju saanud! Kahju, et ma ümbrikud enne pildi tegemist olin ära visanud...

Hakkasin tegema endale pangaülekannet Eesti panka. 
Sain teate, et toimingut sooritama hakatakse 3 päeva pärast. 
Kolme päeva pärast sain teate, et nad ei saa hakkama. Tegin uue ülekande.
Kaks nädalat hiljem oli raha kohal nagu niuhti!

Oeh, Eestis on ikka hea elada...
Või siis...

Otsustasin ennast töötuna arvele võtta. Selgus, et ma ei kvalifitseeru. Õigemini, ma peaksin kõigile oma eelnevatele väljamaistele tööandjatele mingid paberid saatma, mille nood peaks ära täitma ja siis nii umbes peale poolt aastat menetlemist  võib juhtuda, et juba kvalifitseerun. Aga kindel see ei ole. 
Huvitav, kuidas ma maksuameti jaoks igal aastal kvalifitseerun? Nemad teavad väga täpselt, millisest riigist millal ja kui palju raha ma olen saanud...
Sellegipoolest pakkus lahke ametnik mulle võimalust tulla CV kirjutamise koolitusele.

Õnneks on inimesel olemas sõbrad.
"Meil jäi õpetaja haigeks - äkki sa saad asendama tulla?" helistas üks nendest.
Niimoodi sai minust järgmisel päeval pärast töötuks mittekvalifitseerumist õpetaja. CV kirjutamise kursus jääb nüüd läbimata...

Aitäh teile, kõik minu sõbrad lähemal ja kaugemal! Aitäh teile toetuse eest kõikide raskemate hetkede läbielamisel ja aitäh teile selle eest, et olen saanud teiega ka õnne ja rõõmu jagada!